See on üsna erandlik – ühegi teise maailma ulmeklassiku loomingut pole eestindatud nii süstemaatiliselt. Põhjustel pikemalt peatumata võib lihtsalt sedastada Strugatskite loomingu kättesaadavust nõukogude ajal, mil lääne ulmekirjandust ilmus väga vähe, ning kindlasti ka hingesugulust – nõukogude tegelikkuse käsitlemisel on Strugatskid konkurentsitult parimad. Ja, mis annab nende loomingule ajatu väärtuse, nad oskasid osutada ka traagilisele tõsiasjale, et paljud meid nõukogude ajal ümbritsenud negatiivsed nähtused on kahjuks üldinimlikud …