Võrdõigusvoliniku valimine. Skandaali tagamaa. 28 väikest neegrit
„Minister tegi parima valiku,“ teatas sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske Postimehes.
„Mul on samuti hea meel,“ märkis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
„Käi puci! “Käi puci, poistebänd. käi eluks ajaks sea puci,“ hüüatas Facebookis lesbi- ja geiliikumise eestvedaja Lisette Kampus.
„Liisa Pakosta peab tõestama oma sõltumatust!“ kuulutas Marianne Mikko.
„Kindlasti on kahetsusväärne, et kahtlused on õhus,“ ütles valitsuse pressikal Sven Mikser.
Tuleval nädalal alustab võrdõigusvolinikuna tööd Liisa-Ly Pakosta. Poliitikas väga vilunud tegelane, kes kuulus 15 aastat IRLi ridadesse ning tuli läbi tulest ja veest. Uude ametisse asumine ei ole talle aga kerge. Küsimus pole selles, et ta ei sobi volinikuks. Asi on selles, kuidas ta volinikuks sai.
“See oli üks ebameeldivamaid konkursse, kus ma olen osalenud,” ütleb üks tema vastu konkureerinu.
“Varem polnud ma ühtegi konkurssi näinud, mis nii täpselt vastas minu oskustele ja teadmistele. Seetõttu mõtlesin, et oleks patt kandideerimata jätta. Nüüd sain “vastutasuks” oma nime meedias läbi muda vedamise,” märgib teine.
Kolmas asjaosaline märgib, et „volinikuks sai nõrk kandidaat – nõrk selles kontekstis, et ta ei saavutanud konkursil võitu.“
30. aprilliks laekus ministeeriumi 28 avaldust. See oli kirju seltskond: volinikuks pürgisid tuntud PR-naine, endine teletegelane, välismaal töötav diplomaat, konsultant, psühhoterapeut...
Kindla koosseisuga konkursikomisjoni sotsiaalministeerium ei moodustanud. “Ma ei näinud komisjoni järele vajadust,” ütleb ministeeriumi personaliosakonna juhataja Kärt Kase. “Ma ei osanud sellele mõeldagi. Olen 20 aastat seda tööd teinud ja objektiivselt.”
Esimene valik oli lihtne. Kümme kohaotsijat langesid kohe välja, sest nad jätsid esitamata essee “Minu nägemus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioonist minu ametiaja jooksul”.
Seejärel vaatasid Kase ja ministeeriumi personalikonsultant Ingrid Väin üle CVd. Alles jäi 13 kandidaati, sh Pakosta.
Kolmas voor kujutas endast esseede hindamist. Liisa Pakosta sai seal 5.–7. koha. Üks hindaja avaldas arvamust, et teda ei tasu isegi individuaalvestlusele kutsuda nagu ka temaga sama kohta jaganud diplomaati. Samas aga oli ta valmis ära kuulama nendega samal pulgal olnud kolmandat naist. Ka teine hindaja pidas Pakostat liiga nõrgaks.
Personaliosakond otsustas, et edasi pääsevad kõik kolm.
Alles jäi seitse kandidaati, sh Pakosta.
Edasi hakkasid toimuma kummalised lood nagu Agatha Christie kuulsas teoses “Kümme väikest neegrit”.