“Kas on vajalik, eetiline ja seaduslik kõikide nimede esiletoomine?” küsib Eesti represseeritute liidu Memento Rakvere ühing. “Selline ettevõtmine on kallis, primitiivne ja ei täida otstarvet.”

Memoriaali eskiisi kohaselt graveeritaks halli graniiti 245 000 nime. Need hõlmaks aastatel 1940–1991 Nõukogude ja Saksa okupatsiooni poolt küüditatuid, vangistatuid, hukatuid, sundmobiliseerituid ja metsavendadena langenuid.

Hiljuti Taavi Rõivase valitsusele saadetud protesti kohaselt on represseerituid alles ehk 11 000 inimest. Protestijate eestvedaja Aino Kiiver ütleb: “Kas nendelt on küsitud nõusolekut nime jäädvustamiseks avalikku ruumi, ilmastiku ja vandaalide meelevalda?”