Iga külmetushaigus ei ole gripp
Rahvasuus kiputakse palaviku, kurguvalu,
köha ja nohuga kulgevat tõbe
kergesti gripiks diagnoosima, kuid
tegelikkuses ei ole iga sarnane haigestumine
kaugeltki gripp.
Külmetushaiguse puhul
gripiravimid ei aita
Gripp on haigus, mida põhjustavad põhiliselt
gripiviirused A ja B, nende olemasolu
organismis määratakse arsti juures kindlaks
testiga. Üldiselt on gripp ka raskema
kuluga kui n-ö tavaline külmetushaigus.
Kuna gripiraviks saab kasutada spetsiaalseid
viirusvastaseid ravimeid (retseptiga!),
on gripikahtluse korral tähtis pöörduda
võimalikult kiiresti perearsti poole, kes
teeb analüüsiga kindlaks, kas tegu on gripiga
ning kas viirusvastane ravi on vajalik. Siinkohal
on asjakohane teada sedagi, et n-ö tavaliste
külmetushaiguste, sh paragripi ravis
ei ole gripiviirusevastastest eriravimitest abi.
„Külmetushaiguste sümptomiteks on
nohu, neelamise valulikkus, kuni 38,5kraadine
palavik ja köha,” kirjeldab Parts-
Teppo. „Gripile on iseloomulik haiguse
järsk algus, pea- ja lihasvalu, väga kõrge
palavik ja tugev köha.”
Ka paragripiga võib tekkida gripile
iseloomulik lihasevalu. Paragripi tunneb
kõigepealt
ära valusa kurgu järgi, tavaliselt
lisandub veel nohu ja haukuv köha.
„Kui kahtlustate, et olete haigestunud
grippi, tuleb minna kindlasti kiiresti
arsti juurde,” rõhutab perearst. „Ideaalis
võiks sinna jõuda 48 tunni jooksul, sest
viirusevastase
raviga on vaja alustada kiiresti,
kuid tüsistute ohtu vähendab ka hiljem
alustatud ravi.”
Kindlasti tuleb gripi korral töölt koju
jääda ja puhata. Hea on juua ohtralt vedelikku,
vajadusel võtta palavikualandajat, valuvaigistit
jt gripinähte leevendavaid ravimeid.
Ka külmetushaiguse korral peaks töölt koju
jääma ja enda ravimisega tegelema: jooma
rohkelt vedelikku, võtma C-vitamiini, vajadusel
rögalahtistit ja palavikualandajat.
Haigus tahab ravimist
Tallinna Benu apteegi proviisor Liia Saava
tõdeb, et vahendeid, mis külmetushaiguste,
sh gripi puhul, asjakohased on, võib
jagada kolme rühma: haigust ärahoidvad
preparaadid, haigussümptomeid leevendavad
ravimid ja üldist enesetunnet parandavad
vahendid.
„Haigusi ennetavate vahendite võtmist
tuleks alustada sügise saabudes. Nende
hulka kuulub näiteks punane päevakübar,
samuti vitamiinid. Tervislik eluviis ja karastamine
aitavad samuti haigestumist ära
hoida,” kõneleb Saava.
Teine ravimite rühm on haigusnähtude
leevendajad, mis tuleb võtta käiku siis, kui
haigus juba käes. „Haigussümptomeid leevendavaid
ravimeid ei tasu tarbida liiga palju,
see tervist rutem tagasi ei too,” teab Saava.
„Haiguse ajal ei maksa ka võtta vitamiine
(ei kehti C-vitamiini kohta), eriti B-rühma
vitamiine või neid sisaldavaid komplekse,
sest need annavad mikroobidele elujõudu,”
täpsustab proviisor.
„Palavikualandajatest on levinumad
paratsetamooliga vahendid, mida on saada
nii tablettide, lahuste kui ka küünaldena.
Köha puhul võib võtta röga lahtistavaid
ravimeid, aga siinkohal on vaja eristada
köha pärssivaid ja köha lahtistavaid vahendeid
– koos neid võtta ei tohi, sest organism
röga ei väljuta, kui samal ajal on võetud
ka köha pärssivat
ravimit,” rõhutab Saava,
lisades, et köhapärssijat
võib võtta kinnise,
kuiva, häiriva köha puhul, mis öösiti magada
ei lase. „Kui inimene ikkagi tunneb, et
kõik oleks nagu bronhides kinni, tuleb võtta
pigem rögalahtistajat.”
Kurguvalu saab leevendada imemistablettide
ja pihustatavate ravimite abil, mõlemal
on lisaks valu vaigistavale toimele mikroobide
paljunemist pidurdav mõju.
Kinnise nina saab lahti ksülometsaooli
sisaldavate tilkade ja aerosooliga, saadaval
on ka mentooliga variante. „Kindlasti
ei tohi neid ravimeid kasutada üle 5–6 ööpäeva,”
rõhutab Saava. „Kui nohu järele ei
anna, tuleks konsulteerida perearstiga.”
Haigusest tingitud kehva enesetunnet
leevendavad ja palavikku alandavad kuuma
joogina tarbitavad komplekspreparaadid,
mis sisaldavad paratsetamooli, ninatursealandajat,
köhapärssijat ja rögalahtistajat.
Kolmanda rühmana nimetab Saava üldist
enesetunnet parandavaid vahendeid,
milleks on n-ö rahvameditsiinist pärit tarkused:
ravimtaimeteed, morss või sidrunivesi,
mesi, kuum jalavann sinepiveega ja sinepiplaastrid.
Mis on gripp?
Grippi põhjustab gripiviirus, mis nakatab hingamisteid (nina, kurku,
kopse). Erinevalt paljudest teistest hingamisteede haigustest
võib gripp põhjustada paljudele raskeid ja eluohtlikke tüsistusi.
Mis on gripi sümptomid?
Gripp on hingamisteede haigus. Sümptomiteks on palavik, peavalu,
tugev väsimustunne, kuiv köha, kurguvalu, vesine või kinnine
nohu ning lihasevalu. Lastel võivad lisaks tekkida seedetrakti häired,
näiteks iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, kuid täiskasvanutele
ei ole need sümptomid omased. Kuigi igasuguse iivelduse,
oksendamise ja kõhulahtisuse puhul kasutatakse tihti terminit
„kõhugripp”, on haigustekitajateks siiski tavaliselt muud viirused,
bakterid või parasiidid, mis ei ole gripiviirusega seotud.
Mis on sellised gripi sümptomid, mis eristuvad n-ö tavalisest
külmetushaigusest?
Üldiselt on gripp raskema kuluga kui külmetushaigus. Sellised
sümptomid nagu palavik, lihasevalu, väsimus ja kuiv köha on sagedasemad
ning rohkem väljendunud. Külmetus on tavaliselt kergekujulisem.
Külmetushaiguse puhul on iseloomulikumad vesine või
kinnine nina, lisaks ei kaasne raskeid probleeme, nagu kopsupõletik,
bakteriaalne põletik ning sellest tingitud haiglaravi vajadus.
Kuidas eristada grippi külmetushaigusest?
Kuna külmetusel ja gripil on palju sarnaseid sümptome, võib olla
keeruline (või isegi võimatu) neil ainult kliinilise pildi alusel
vahet teha. Gripi kindlaks diagnoosimiseks teeb arst esimeste
haiguspäevade jooksul spetsiaalsed analüüsid.
Allikas: www.gripp.ee