Lugupeetud Riigikogu esimees.

Austatud Riigikogu.

Täna võib üsna veendunult väita, et maailma majandus on II Maailmasõja järgselt suurimas madalseisus. Majanduskriisist pole jäänud puutumata ükski maailmajagu, regioon ega riik.

Majandus on languses nii suletud kui avatud majandusega riikides, nii eksportivates kui importivates riikides. Globaalsed raputused ja majanduskriis ei möödu ka Eestist.

Veelgi enam, väikeses ja avatud majandusega riigis annavad muutused tunda eriti kiirelt ja teravalt. Neljandas kvartalis langes meie sisemajanduse koduprodukt 9,4 protsenti. Esmakordselt pärast 1995. aastat langes meie majandus ka nominaalses väärtuses. See on suur kukkumine, reaalne ja valus.

Lihtne oleks tekkinud kriisis süüdistada Ühendriikide kokku varisenud finantssüsteemi, rahakraane koomale keeranud Rootsi pankasid, lõhkenud kinnisvaramulli, virelevaid eksporditurge või devalveerunud välisvaluutasid. Veel lihtsam oleks süüpinki naelutada liigoptimistlik valitsusliit või unelev opositsioon.

Muidugi tuleb süüdlasi otsida ja põhjuseid analüüsida. Kuid lahendusi tuleb ka otsida. Tegutseda tuleb kiirelt ja otsustavalt.

2009. aasta riigieelarve vastuvõtmise hetkest eelmise aasta sügisel on palju muutunud. Olukord majanduses ja sellest tulenevad maksulaekumised on oluliselt halvenenud.

Eesti Panga riskistsenaariumi kohaselt võib käesoleva aasta riigieelarve minna kuni 15 miljardi krooniga defitsiiti. Seda on rohkem, kui me endale lubada võime.

Eesti riik on küll viimastel aastatel kogunud märkimisväärsed reservid, mis tagavad meile praegusel kriisihetkel nii vajaliku kindlustunde ja maksevõime, aga säästude kiirtoiduna ära söömine ei saa olla mõistuspärane lahendus olukorrale. Eelarve kulude kärpimine on küll valus ja ebameeldiv, aga ometi hädavajalik.

Valitsus on koostanud negatiivse lisaeelarve eesmärgiga parandada valitsussektori eelarvepositsiooni 8 miljardi krooni võrra. Ainult nii väldime riigivõla liigset paisumist, hoiame osa reserve ka tulevikuks ning säilitame lootuse liituda eurotsooniga juba 2011.aastal.

Kas valitsus suudaks kärpida 8 miljardi asemel 10, 15 või koguni 20 miljardit? Küllap suudaks. Aga sel juhul satuks otsese löögi alla Eesti riigi võime kasutada majanduse elavdamiseks ülivajalikke eurotoetusi ja investeeringuid, rääkimata pensionäride või lastega perede toimetuleku radikaalsest halvenemisest.

 

Valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste- kui kaudsete maksude tõstmisest. Kärpeplaani koostamisse kaasatud majandusteadlaste hinnangul on majanduslanguse ajal maksukoormuse tõstmisel negatiivne efekt.

Olukorras, kus sissetulekud pigem kahanevad kui kasvavad ning kus sisetarbimine on kärbunud, tähendaks kõrgem maksutase hoopis maksulaekumiste vähenemist.

Valitsusliit säilitas ka kehtiva peretoetuste ja vanemahüvitise maksmise süsteemi, pakkudes nii riskigruppidele ja noortele peredele kriitilistel aegadel vajalikku kindlustunnet. Eesti rahva säilimine ja uus järelkasv on rohkemat väärt kui täiendavalt säästetud kroon.

Ometi puudutab kärpeplaan ühel või teisel viisil, kas otseselt või kaudselt igat Eesti inimest, igat ettevõtjat, töötajat ja pensionäri. Rasketel aegadel lihtsalt tuleb kokku hoida. Solidaarsuse printsiip läbis punase joonena kõiki eelarveläbirääkimiste tuliseid vaidlusi.

Suurima osa kärpeplaanist annavad riigiametid ja -ametnikud, kelle tegevuskulud ja palgafond vähenevad kümnendiku võrra.

Läbi haigushüvitiste maksmise reformi annavad oma osa säästuprogrammi nii töövõtjad kui tööandjad.

Kohalikel omavalitsustel vähenevad nii riigipoolsed kohustused kui ka rahastamisallikad. Planeeritust väiksemad toetused lähevad põllumajandusse ja keskkonnaprojektidesse. Kaitsekulud vähenevad poole pügala võrra - 1,75 protsendini SKPst. Ükski nendest otsustest pole langetatud kergekäeliselt või naerusuiselt.

Üksmeelne otsus saavutati ka nende ühiskonnagruppide osas, keda tänavune kärbe mõnevõrra vähem puudutama peaks. Teistest avaliku sektori töötajatest vähem langevad 2009. aastaks planeeritud palgakulud õpetajatel, sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajatel. Pensionärid saavad küll oodatust väiksema, aga ometi praegustes oludes korraliku - viieprotsendilise - pensionitõusu.

 

Austatud Riigikogu,

2009. aasta ei ole esimene ega viimane raske periood Eesti inimestele ja Eesti riigile. Aga me saame hakkama, oleme alati saanud. Juba lähiajal hakkab valitsus ette valmistama järgmise, 2010. aasta eelarvet.

Kindlasti pole see protsess praegusest lihtsam ja muretum, aga langetades õigeid ja kiireid otsuseid suudame tulla sellest majandustsükli langusfaasist välja kiiremini ja paremini kui teised.

Ma tänan kõiki osapooli, kes aitasid kaasa esitatud negatiivse lisaeelarve kiirele koostamisele.

Ma tänan kõiki ministreid, fraktsioonide esindajaid, ametnikke, sotsiaalpartnereid, tööandjaid ja teadlasi. Üks etapp on selja taga, nüüd on otsustamine rahvaesinduse käes.

Valitsuse soov on hoida otsustamisel kiiret tempot ja anda kärbetele vajalik seadusandlik jõud esimesel võimalusel.

Sellest soovist kantuna seob Vabariigi Valitsus "Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega.

Palun teid esitatud eelnõu toetada.

Aitähh.

Valitsus andis negatiivse lisaeelarve Riigikogule üle

Tallinn, Stenbocki maja, 18. veebruar 2009 - Peaminister Andrus Ansip ütles oma poliitilises avalduses pärast negatiivse lisaeelarve üleandmist Riigikogule, et lisaeelarve vastuvõtmisega hoiab riik osa reserve ka tulevikuks ning säilitab lootuse liituda eurotsooniga juba 2011.aastal.

„Eesti riik on küll viimastel aastatel kogunud märkimisväärsed reservid, mis tagavad meile praegusel kriisihetkel nii vajaliku kindlustunde ja maksevõime, aga säästude kiirtoiduna ära söömine ei saa olla mõistuspärane lahendus olukorrale. Eelarve kulude kärpimine on küll valus ja ebameeldiv, aga ometi hädavajalik," ütles peaminister Riigikogu ees kõneldes.

Valitsus hoidus kokkuhoiuplaani koostamisel nii otseste- kui kaudsete maksude tõstmisest. „Kärpeplaani koostamisse kaasatud majandusteadlaste hinnangul on majanduslanguse ajal maksukoormuse tõstmisel negatiivne efekt," ütles Ansip.

Valitsusliit säilitas ka kehtiva peretoetuste ja vanemahüvitise maksmise süsteemi, et pakkuda noortele peredele kriitilistel aegadel vajalikku kindlustunnet. „Eesti rahva säilimine ja uus järelkasv on rohkemat väärt kui täiendavalt säästetud kroon," sõnas valitsusjuht. Samas möönis peaminister, et ometi puudutab kärpeplaan ühel või teisel viisil, kas otseselt või kaudselt igat Eesti inimest, igat ettevõtjat, töötajat ja pensionäri. "Rasketel aegadel lihtsalt tuleb kokku hoida," ütles Ansip.

Peaministri sõnul ei ole 2009. aasta esimene ega viimane raske periood Eesti inimestele ja Eesti riigile. „Aga me saame hakkama, oleme alati saanud," ütles Ansip, kelle sõnul hakkab valitsus juba lähiajal ette valmistama järgmise, 2010. aasta eelarvet. „Kindlasti pole see protsess praegusest lihtsam ja muretum, aga langetades õigeid ja kiireid otsuseid suudame tulla sellest majandustsükli langusfaasist välja kiiremini ja paremini kui teised," kinnitas peaminister Ansip.