Rahaühik on kroon. SKT kasvuks oodatakse tänavu null protsenti ja esineb risk, et 2009. aastal võib kasv asenduda kahanemisega.


Riigivõlg on väike, kuid kontrolli alt väljunud inflatsioon jõudis 12,3 protsendini ja börs on kaotanud võrreldes mulluse tipuga poole oma väärtusest.


See kirjeldus pärineb suvel välja antud lõbusast raamatukesest “Raske maandumine. Muinasjutt Eesti majanduse tõusust ja langusest”, kuid need lõigud ei käi Eesti, vaid hoopis Islandi kohta.


Island läheb eestlastele korda – ta on samasugune sõltumatu väikeriik nagu Eesti, kellest laias maailmas ei sõltu suurt midagi. Elanikke napilt üle 300 000. Sealsed blondid naised on ilusad ja tekitavad kahinaid missivõistlustel. Kliima on karm, riigi nimigi viitab jääle. Meil on metsad, islandlastel kala. Seal annab odavat sooja maapõu, aga meil on tänu põlevkivile Euroopa mõistes odav elektrienergia.


Island tunnustas esimesena Eesti iseseisvust. Üks Islandi treener aitas upitada siinset jalgpalli, teine vormis Gerd Kanterist maailma parima kettaheitja. Björk on Eestis superstaar, Islandil leidis varjupaiga Evald Mikson ja mingil ajal pakkus sealne lennufirma eestlastele soodsaid reise Ameerikasse.


Eriti uhked olid islandlased oma majanduse üle. Nende ettevõtted laienesid märksa agressiivsemalt kui meie Rahumaa, Sõõrumaa või ­Tederi omad. Eriti rajult haaras välisturgu sealne pangandus.


Ainult et see õitseng oli rajatud laenudele. Eesti laenubuum oli nohu Islandi oma kõrval, kui vaadata võla suhet SKTsse või elaniku kohta.


Reitinguagentuuri Fitch tabelites on Island Eestiga kenasti ühes pundis: pikaajalised välisvaluutakohustused on meil mõlemal tasemel A-, teised näitajad aga Eestil vaid tibakese paremad. Kuid Eesti juures seisab märkus, et väljavaade on negatiivne, Islandi kohta pole öeldud midagi.


Praegune finantskriis lõi Islandi panganduse käpuli. Peaminister teatas esmaspäeval, et põhimõtteliselt on riik pankrotis. Olukorra päästmiseks lubasid võimud krooni siduda kindlalt euroga (krooni kurss kõikus varem ja muudkui langes) ning võtta hädaabilaenu Venemaalt. Arutusel on isegi kiire päästeoperatsioon – võtke meid ruttu Euroopa Liitu!


Seis on meeleheitlik.


Ja nüüd tuleb koht, kus meil tasub tänada palju kirutud Rootsi pangandust. Islandi iseseisvad pangad on hädas, sest nad hankisid raha rahaturult, mis on praeguseks välja surnud. Sisuliselt valitseb rahaturgudel samasugune olukord nagu torudes ummistuse korral. Raha ei liigu.


Eesti õnneks ei kuulu meie pangad eestlastele. Me ei sõltu globaalsetest rahaturgudest, vaid siinset laenubuumi finantseerisid otse emapangad Rootsist. Kui emapankadega midagi juhtub, on Rootsi riigil nii palju võimu ja oskusi, et nad päästavad oma panganduse ning Eesti oma ühes sellega.


Ja me võime õnne tänada, et teoks ei saanud ühe kuulsa pangamaja mullune analüüs, et rootslased võiksid Hansapanga maha müüa ja ostjateks võiksid olla Islandi Kaupthing või Landesbanki. Mõlemad on praegu suures hädas.