Ajalooline tõde
Teie artikkel Areenis on selge ajaloo võltsimine. Tartu Ülikooli haiglates andsid küll narkoosi õed, kuid need olid teatud ettevalmistuse või vähemalt kogemusega. Palatiõdedena võisid nad ka peale opitoas töötamist raha teenida. Esimene naerugaas-eetri narkoos toimus 1953. aasta kevadtalvel. Opereeris dr Mukk (hiljem oli ta nimeks Liivamägi). Opereeriti ussjätke põletikuga üliõpilasneiut. Narkoosi andis 6. kursuse üliõpilane Väino Rätsep. Viibisin operatsiooni juures. Eelmistel päevadel proovisid "poisid" omavahel seda asja. Järgnevatel aastatel uurisime eksperimendina hüpotermiat- külmnarkoosi. Esimese kümnarkoosi all sooritas dotsent Arnold Seppo Maarjamõisa haiglas raske rindkeresisese kasvaja eemaldamise 1955. aasta sügisel. 1956. aasta esimese jaanuari "Edasis" ilmus pikk artikkel "Kirurgi võit". Minu nime seal ei ole, kuigi narkoosi tegin mina. Sellest sündmusest on ka pilte. Nii et Tartus hakati aparaatnarkoosi kasutama 1953. aastal ja seda tegid arstid. Masknarkoose tehti veel hiljemgi, eriti nö kergematel juhtudel.
Ka ei ole korrektne lõik, mis räägib operatsioonidest rindkereõõnes. Neid operatsioone (näiteks kopsuliidete "lahtikõrvetamist") ja ka suuremaid lõikusi tehti paikse tuimestusega. Tõsi küll, suur edu oli intubatsiooninarkoosi (juhitav hingamine) kasutusele võtmisel Tartus.
Eesti Ekspressi hoolikas staažikas lugeja
Jaan Seeder, endine Tartu Ülikooli dotsent
