Armastan ilma tantsija kombel,

varbaotstega. Rohkem kui oma

naist, sest maailmal on rohkem keermeid

ja kurde, ta pakub rohkem lõimi

mu kümne sõrme ja kümne varba

puuteile. Vohav rohi jalge all

aprillivihma järel, kroonlehti kuhi

roosilt, suve päiksepõlend rada,

liiv, muld vasttärgand aias, ning, jah, su

luupeks vastu mu pahkluud, uneööl.

Harvey Hix, tõlkinud Jüri Talvet.
Looming 1/2001, lk 66.

Harvey Lee Hix (45) on Ameerika luuletaja ja suur Eesti austaja.

Ülaltoodud luuletus on pärit tema kogust "Ratsionaalarvud" ("Rational Numbers", 2000), mis sai kodumaal maineka T. S. Elioti luuleauhinna.

Nädal tagasi sõitis Harvey Hix Kultuurkapitali tõlkestipendiumi eest taas Eestisse, luges oma luuletusi nii Tallinnas kui Tartus. "Mul on väga hea meel, et ma nii tsiviliseeritud riigi kultuuriga seotud olen nagu Eesti oma," ütles ta Tallinna Kirjanike Majas pärast seda, kui oli kritiseerinud USA administratsiooni tegevust ja sõja eelistamist kultuurile.

Hix rääkis ka oma iseäralikest luulepõhimõtetest. Kord esitas kolleeg talle vestluses väite: poeet, kes peab loominguks vajalike elamuste kogumiseks sõitma eksootikat otsima, ei ole mingi õige poeet. Hix võttis seda väljakutsena, ning otsustas aasta otsa õhtuti mitte enne magama minna, kui on üles kirjutanud ühe mulje ja ühe mõtte. Seda tegi ta aga värsivormis ja ranges vormis – nii moodustusid neist mulje- ja mõttemassidest luuletused ja luuletsüklid.

Eestlaste juures hindab ta enim üldist usku, et  inimene korraldab enda elu ise ja millegi kõrgemalt antu peale ei tasu loota. Ta luuleski on Eesti mõjusid, näiteks rukkilillest rääkiv luuletus, mille viimased read kõlavad nii:

"Ei teda pea kinni vabariik, ei sovjet, ei reich. Üleilmne on sinise keel. Algeuroopalik. Pagenu. Vaba."

Luuletus sündis pärast ühist muuseumiskäiku Jüri Talvetiga: viimane oli Hixi USAs külastamas ja seletas näitusel klaasist rukkilille näitel selle lille tähendust Eestis.

Hix on intellektuaalse luule austaja – ometi leiab ta luuletustest palju kirge. Eesti keeles saab Harvey Hixi luulega tutvuda ajakirja Looming järgmistes numbrites: 5/1995, 1/2001 ja viimases, 12/2005. Peale selle, et Hix on väga hea luuletaja, on ta eesti kultuurile ka teistel põhjustel oluline. Tema maaletooja Jüri Talvetiga koostöös on nad tõlkinud Juhan Viidingu, Jaan Kaplinski, Hando Runneli, Ene Mihkelsoni, Jüri Talveti jt luulet. Luuletused on senini ilmunud ajakirjas Estonian Literary Magazine, ühistõlgete baasil koostati galeegikeelne eesti luule antoloogia. Ingliskeelne antoloogia on ilmumas Kanadas ja kui kõik hästi läheb, siis ka USAs.