Eesti kultuuritegelased vallutavad Göteborgi
Kes peale sinu on Eesti kirjanike ja loometegelaste
Göteborgi “invasiooni” taga? Kuidas see idee üldse alguse
sai? Nii mastaapselt pole Eesti loometegelased ju Göteborgi raamatumessi
varem külastanud.
Nii mastaapselt pole eesti kirjandus
kusagil välismaal käinud. Olulist rolli messile peakülalise
kutse saa(t)misel on minu teada mänginud Kalli Klement, kes juhtis
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindust Eestis, ning toonane
kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.
Minu enda esimene külaskäik ministeeriumisse Eesti Kirjanike Liidu
esimehena puudutas sedasama teemat. Aga olulisi asja ajajaid on olnud teisigi,
näiteks Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti
esindusest, Ilvi Liive Eesti Kirjanduse Teabekeskusest, Kristiina Raid Eesti
Kirjastuste Liidust jne.
Oled öelnud, et see on
võib-olla üldse suurim projekt, mida oled vedanud. On see jätk
sellelesamale missioonile, mida alustasid Kirjanike Liidu
esimehena?
Põhimõtteliselt jah. Aga
paraku/õnneks pole ma projekti vedaja, vaid osaleja, lüli pikas
ketis. See on väga paljude inimeste ettevõtmine. Meil on lausa
eraldi projektijuht – raudsete närvide ja terasest tervisega Kristo
Tohver.
Göteborgi raamatumess on
Põhjamaade suurim kirjandussündmus. On see rohkem luule- kui
proosaüritus?
Läinud aastal käis messil üle
100 000 inimese. Oluline on, et Göteborgi raamatumess keskendub
kirjanikele, mitte kirjastustele – polegi suurt vahet, kas
lüürika või eepika. Ma ise mäletan, kuidas kolm aastat
tagasi nägin inglise ühe parima nüüdisluuletaja Tony
Harrisoni hingestatud esinemist suurele saalitäiele. Eestlaste esimene
“dessant” Göteborgi (mis minu mäletamist mööda
juhtus 2004) tähendas luuletajate esinemist (Lauri Sommer, Aare Pilv,
Kristiina Ehin, Elo Viiding, Asko Künnap). See on kirjanike pidu.
Eesti luule näikse rahvusvaheliselt
äratavat rohkem tähelepanu kui proosa, kuigi luulet on raskem
tõlkida... (Kristiina Ehini triumf).
Raske öelda,
mida on raskem tõlkida. Aga jah, tundub suure võiduna, et messi
alguseks ilmub rootsi keeles kolm tänapäeva eesti romaani: Jaan
Krossi “Paigallend”, Helga Nõu “Ood lastud
rebasele” ja Eeva Pargi “Lõks lõpmatuses”.
Lisaks ka eesti lühiproosa antoloogia, mis sisaldab tekste Mihkelsonilt,
Bergilt, Toometilt, Ehlvestilt, Sauterilt, Kivirähalt,
Heinsaarelt...
Palun räägi
täpsemalt mustast kuubist.
Must kuup on Eesti messiboksi
mitteametlik nimetus, selle teostas Rakett eesotsas Asko Künnapiga, kuid
idee tekkis ühel toredal koosviibimisel Karl Martin Sinijärve juures,
mis tähendab, et see pärineb kirjanikelt endilt. Eesmärk oli
tekitada silmahakkav, vastukaja tekitav ning samas selgelt ümbritsevas(t)
eristuv, kontsentreeritud ruum eesti kirjanduse tutvustamiseks.
Miks just must kuup?
Nagu juba
öeldud – hakkab hästi silma, tekitab huvi, kutsub. Messi
kirevas saginas paistab ta silma rahuliku selgusega, lihtsusega ja ehk ka
salapärasusega, tundmatusega. Eks eesti kirjandus ongi ju sealsele
publikule suures osas tundmatu. Must kuup peakski mõjuma eesti
kirjanduse – eesti keele ja selle kaudu kogu eesti kultuuri
võtmelise teadmise – talletaja ja hoidjana.
Musta kuubi
mõõdud on 9 X 9 X 9. Kuubi “seinad” on kahekordsest
kangast ning üks külg on loomulikult avatav.
K
uidas õnnestus korraldada nii paljude eesti autorite loomingu
tõlge rootsi keelde? Kelle loomingut tõlgiti?
Siin
tegi suure töö ära Ilvi Liive. Tutvustasime tema
eestvõttel rootsi kirjastajatele hunnitut hulka eesti kirjandust. Kokku
ilmub 21 raamatut, mis on väga tugev saavutus, pool või
vähemalt veerand võitu. Mainitud neljale proosateosele lisaks
ilmuvad mitmed head lasteraamatud – näiteks Sauteri “Laiskade
laste raamat”, Kristiina Kassi “Samueli
võlupadi”, “Ruttu tuttu!”. Luulekogud Jaan
Kaplinskilt, Doris Karevalt, Jürgen Roostelt, fs-ilt, Kalju Kruusalt,
aga samuti Marie Underilt, Ilmar Laabanilt ja Betti Alverilt. Ehinite
kogu... Kindlasti unustasin midagi olulist!
Kuidas tuli idee kaasata ka näiteks tantsutrupp Fine 5,
animaatorid, Vaiko Eplik jne? Kas tänapäeval enam “puhas”
kirjandus suuremaid rahvahulki erutada ei suuda, on vaja
lisaatraktsioone?
Kultuuriprogrammi eest kandis hoolt Eesti
Instituut (Peeter Helme, Andre Help, Andreas Nestor). Vaevalt et me
tahaksime promoda kirjandust muude loominguliste praktikate kaudu. Kui Vaiko
Eplik ja Eliit Göteborgis esinevad, siis ei pea nad hüüdma, et
“muide, ostke Jaan Krossi raamatut!”. Lihtsalt – samal
ajal messiga leiab aset Eesti kultuuri festival “Estival”, kus
näidatakse Eesti filme, esitatakse kõikvõimalikku muusikat,
Fine5 tantsib, VAT-teater teeb “Kalevipoega”. Lisaks sellele
avatakse erinevaid näitusi...
Programm on ühesõnaga
liiga võimas, et teda siin katvalt tutvustada. Näiteks –
messihallis toimuvad mitmed Eesti kirjanikke, mõtlejaid ja poliitikuid
kaasavad seminarid. Meilt osalevad näiteks kõnealuses programmis
Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Märt Väljataga, Rein Raud, Krista
Kaer, Anzori Barkalaja, Hasso Krull ja paljud, paljud teised.