24.10.2008, 00:00
Esimene homoabielu sõlmitakse Eestis 09.09.09
Seksuaalvähemuste igapäevane elu muutub lähiajal
kardinaalselt – samasoolised partnerid loodavad esimese abielu Eestis
sõlmida maagilisel kuupäeval 09.09.09. Justiitsminister Rein Lang
on nimelt lubanud viia samasooliste partnerlusseaduse tuleval aastal
Riigikokku.
Partnerlusseadus annab võimaluse reguleerida nii
samasooliste kooselu kui ka vabaabielulist suhet, olgu partnerid siis samast
või eri soost. Seksuaalvähemuste esindajad Eestis ja Euroopas
jälgivad seda protsessi erilise tähelepanuga.
Taasiseseisvuse aja jooksul pole Eestis loodud geide ja lesbide
õiguste kohta mitte ühtki õigusakti. Põhiseadus
küll ütleb, et seaduse ees on kõik võrdsed, kuid
sellega asi piirdubki.
See, et olukord peab lähiajal ja
kiiresti muutuma, on selge nii seksuaalvähemuste esindajatele kui ka
loodetavasti poliitikutele. Tartus möödunud nädalal
toimunud igusteadlaste päevadel oli sellest valdkonnast tehtud lausa
eraldi sektsioon.
Asi oleks lihtsam, kui Riigikogu menetluses olev
uus “Perekonnaseadus” ei ütleks oma esimeses paragrahvis, et
abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, ja kui paragrahv 10, mis
ütleb, et samasooliste isikute vaheline abielu on kehtetu, jääks
üldse seadusest välja.
Hea küll, maitseküsimus,
võib-olla avalikkus ei taha samasooliste kooselu seadustada abielu nime
all. Ka seksuaalvähemuste jaoks ei ole oluline, kuidas omavahelist kooselu
nimetada, see võib vabalt olla partnerlus. Seksuaalvähemused
tahavad, et neid koheldaks seaduse alusel võrdselt teiste Eesti
kodanikega (õigus abielluda, oma elukaaslase ja enda ühisvara vara
kasutada, käsutada, pärida). Küsimus, kas Eesti samasoolistele
peaks andma ka õiguse adopteerida, tundub meil küll esialgu
radikaalne, kuid Euroopa riikides, kus samasooliste partnerlusseadus on vastu
võetud, antakse üldjuhul ka samasoolistele lapsendamisõigus.
Oma otsustes on samal seisukohal ka Euroopa Inimõiguste
Kohus.
Milleks on vaja partnerlusseadust?
Lihtsaim vastus
oleks, et kõik on võrdsed ja seega tuleb õigus
seaduslikult koos elada anda võrdselt kõigile.
Kuna
isikute ring, keda see seadustik Eestis puudutab, on üpriski suur
(hinnanguliselt kümme protsenti rahvastikust), siis on
hädavajalik riiklik sekkumine nende isikute kaitseks. Kui kaks samasoolist
isikut elavad koos, siis kelle nimel on korter või kelle nimel auto, kas
saab koos esitada tuludeklaratsiooni, kas on õigus saada
üksikvanema toetust, kuidas on tagatud mõlemale partnerile lapsega
suhtlemine, kuidas saadakse lapsetoetust jms sotsiaalseid tagatisi? Isiku surma
korral on täielikult reguleerimata vajalikud toimingud, näiteks
matusetoetus, surnukeha kättesaamine ja lõpuks pärimisega
seonduv. Inimesed ei mõtle oma surmast ette, kuid perekonnaseaduse
alusel on abielus olevad abikaasad sellisteks puhkudeks seaduslikult
kaitstud.
Hetkel ei ole Eesti seksuaalvähemuste õiguste
kaitsmise osas heas kirjas. Euroopa Komisjon ainuüksi ei juhi
tähelepanu asjaolule, et Eestis diskrimineeritakse seksuaalvähemusi,
vaid ka, et nende juhtumite arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud.
Peatselt avalikkuse ette jõudev Euroopa Põhiõiguste ja
Vabaduste Komisjoni (FRA) koostatud raport Eesti kohta on meie suhtes
ülikriitiline. Sellele lisanduvad võrdõiguslikkuse eest
seisvate organisatsioonide äärmiselt negatiivsed raportid olukorrast
Eestis.
Kõik see kokku on sundinud Eesti valitsust ja
seadusandjat tegutsema või vähemalt teema üle aru pidama.
Huvitav oleks teada, mida
teeks meie õnnepalee ametnik, kui sinna saabuks kaks Hispaania
samasoolist kodanikku, kes soovivad oma abielu registreerida Eestis. Eesti on
nimelt endale võtnud kohustuse tagada ELi liikmesriigi kodanikele nende
asukohamaa seaduste kohane kohtlemine ja Hispaanias on abielu samasooliste
vahel lubatud.
Soovime kõigele vaatatama geidele õnne
läheneva 09.09.09 puhul, loodetavasti siis juba Eesti elanikest
partneritele.