Heidit Kaio: Kuluinimesed ja tuluinimesed
Tartus asuv Tarmeko Grupp on tema pere firma. Nigul on vihane, et ainult kuluinimesed saavad presidendilt teenetemärke, aga tuluinimesed jäävad tähelepanuta. Selgituseks: tuluinimesed on need, kelle maksurahaga peetakse kuluinimesi üleval. Kuluinimesed on riigiaparaadi töötajad, aga ka kultuuritegijad või sportlased ehk need, kelle palk tuleb riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Selle määratluse järgi said tuluinimesed sel aastal vaid 3 presidendi 99 teenetemärgist.
Nigul esitas enda ettevõttest kaks tuluinimest teenetemärgi saamiseks. Neist üks, Lembit Kade, on 75aastane tisler, kel palutakse tehases edasi töötada pensionieast hoolimata – keegi teine ei oska seda mis tema. Teine on 40aastane kolme lapse ema Triinu Lööve, kes on sadade miljonite kroonide eest mööblit ekspordiks müünud. Medalit nad ei saanud ja Nigul on nördinud, et president Toomas Hendrik Ilves ei pea vajalikuks töötegijaid tunnustada.
Meil Ekspressi kirjastuses käib ka pidev hõõrumine. Ajakirjanikud (ehk kuluinimesed) riisuvad koore, nende artikleid trükitakse kümnetes tuhandetes eksemplarides. Nende nimed ja näod saavad lugejatele tuttavaks. Raha aga toovad majja reklaamimüüjad ja leviosakond. Preemiaks neile on firma peadirektori tänu jõulupeol. Kumb on olulisem? Toimetus või müügiosakond? Tuleb siiski tõde tunnistada – üks ei saa ilma teiseta. Lehte ostetakse artiklite pärast, aga ilma reklaamirahata seda ära ei majanda.
Riigis käib samamoodi. Valitsema peab tasakaal. Ilma inimesteta, kes loovad töökohti ja maksavad makse, ei saa teisedki õitseda. Mõlemaid on vaja, nii kulu- kui ka tuluinimesi. Eks presidendiga ole ka nii, et tähtis pole tema tegu, vaid ka see, mida ta teoga öelda tahab ja missuguse sõnumi ühiskonnale annab. Juba mõnda aega nurisevad ettevõtjad isekeskis presidendi suhtumise üle. Nigul ütles enda arvamuse kõva häälega välja. Ettevõtjad on teinekord saanud presidendilt tunnustust. Tänavu näiteks Enn Pant, kes pankroti äärel vireleva ettevõtte “Läänemere valitsejaks” muutis. Erasektori töötajad aga sotsist presidendi poolehoidu pole leidnud. Vabariigi aastapäeva vastuvõtul jäävad pigem pildile seltskonnaajakirjanduse staarid. Või rahva poolt armastatud levimuusikud ja näitlejad ning noored tublid loojad, kel pikk tee veel ees. Muidugi, paljud neist on lugupidava käepigistuse ära teeninud. Ja mine tea, millal mõni neist tänu oma töö headele tulemustele kuluinimeste leerist tuluinimeste hulka ümber paigutub.
Meie riigis on seljataga kaks masuaastat, kus ettevõtjad püüdsid hoida mäest alla sööstvat kelku uppi minemast. Erasektori töötajad pidid paljust loobuma, et päästa firmasid ja säilitada töökohti. Nende päevad ja ööd on olnud rahutud. Mõned visklevad siiani. Teised võivad kergendatult hingata, sest näib, et majanduses paistab tunneli lõpus siiski valgus ja mitte vastu tulev rong. Hullem on seljataga ja tegelikult oleks põhjust öelda aitäh päris paljudele tuluinimestele.
