Vot selline lugu. Kui naine tahab abieluvälisele lapsele pärisisa, siis peavad abikaasad esitama ühise avalduse, et laps pole nende. Naine käib, palub ja sebib: „No tule käime perekonnaseisuametis ära”. Mõni mees on õel ja põhimõtteliselt ei tule vastu. Lahtustki ei anna. Teine on tööl Soomes, Eestis käib vaid mõnel nädalavahetustel – teda väga ei huvita. Kolmas lihtsalt joob või töötab nii, et on mäluaugus. Õigupoolest, tehku mees, mida tahab, aga milleks naist stressata? Miks peab naine küsima luba oma elu elamiseks?

Seadusandja mõte vist on selles, et rasedana lahutatud naisel oleks õigus nõuda eksmehelt alimente. No jäägu see nii. Aga mis siis, kui ema soovibki vallaslast kasvatada ja mitte teha tegemist endise mehega? Kujutage ette, ta peab minema eksilt avaldust küsima! Okei, siin saab vaielda, justkui püüaks seadus naist kaitsta (kuigi tegelikult tekitab jama juurde).

Aga kui on olemas kaks täiesti pädevat selge silmavaatega täiskasvanut, kes lapse omaks tunnistavad? Miks peab asjas kõrvaliselt abielumehelt luba küsima (kusjuures mees abielunaiselt ei pea)?

Sama veider on, et kui emal õnnestub kolmesaja abielulahutusest möödunud päeva jooksul abielluda, ja sel ajal sünnib beebi - siis on lapse isa automaatselt uus mees. Ma ei saa aru, miks ei või olla hoopis keegi kolmas. Ma oleks uskunud, et naised Eestis on iseseisvamad. Miks ei ole pärisisal õigus olla isa? Tänapäevane maailm on keeruline ja suhted segased. Miks seadus otsustab automaatselt ja ei anna võimalust valikuteks?

Justiitsministeeriumi seisukoht

Vastab Diana Kõmmus, justiitsiministeeriumi avalike suhete talitusest:
Esmalt ütlen selgituseks, et justiitsministeeriumi pädevuses ei ole kommenteerida konkreetseid kaasusi, saame anda vaid üldise selgituse seaduse kohta.

Nii alates 1. juulist kehtima hakanud kui ka enne seda kehtinud perekonnaseadus eeldab tõepoolest, et lapse isa on see mees, kellega ema abielus on. Kui abielu enam faktiliselt ei eksisteeri, siis eeldab seadusandja, et see abielu lahutatakse.

Viidatud seadusesätte eesmärk on lihtsustada nende inimeste elu, kes oma abikaasaga lapsi saavad, et nad ei peaks lapse sünni korral isaduse tõendamiseks täiendavaid pabereid täitma. Samuti on selline säte vajalik laste kaitseks, et vältida olukorda, kus mees otsustab loobuda kohustustest abielu ajal või vahetult peale lahutust sündinud lapse suhtes (sh näiteks ülalpidamiskohustustest).

Olukorras, kus abielu ei ole lahutatud, kuid lapse isa ei ole naise abikaasa, peavad mõlemad abikaasad esmalt esitama perekonnaseisuametile avalduse isaduse välistamiseks. Seejärel saab naine esitada koos uue partneriga avalduse isaduse omaksvõtmiseks.