Eesti on sada täis ja käib teadmis­põhine revolutsioon, kuid individuaalne õnn on endiselt kaugel: teismelised kinnitavad selle puudumist suitsiididega, presidendid otsivad lahendust kärgperes, aseksuaalid päästavad lastetusega maailma. Paradigma on muutunud – tähelepanu pöördunud rahva vabaduselt indivii­dile. Suvalisest vaimse tervise portaalist leiab tõdemuse, et igal inimesel on õigus oma kogemusele, õnnele ja rahulolule. Kas on siis ehk aeg muuta ka õigusmõtlemist?