Jaan Ginter ja Ilmar Selge: Stabiilsusmehhanism põhiseaduse vastu
Jaan Ginter
õigusteadlane
Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega on meie, Tartu ülikooli õigusteadlaste meelest olemas, sest selle lepinguga tekitab Eesti võimaluse finantskohustuste tekkeks. Ent otsustusõigus kohustuste võtmise eest viiakse väljapoole Eestit. Jah, kõrvutuseks on toodud Eesti kohustusi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ees, aga need on ikkagi palju väiksemad.
Kui räägime sellest, mis nüüd edasi saab, siis siin on erinevaid arenguradu: võimalik on see, et õnnestub kogu Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu puhul jõuda uue sõnastuseni, mis meie põhiseadusega vastuolus ei oleks. Selleks peavad kõik teised liikmesriigid ka selle muudatusega nõus olema.
Teine võimalus on liikuda ESM-i lepingu puhul selles suunas, et võtta ta vastu nii, et ta muutuks Euroopa Liidu õiguse osaks, et vastuvõtmine toimuks kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega ja ESM-i lepingust saaks teatud mõttes aluslepingu osa. Sel juhul oleks põhiseadusega vastuolu leidmine keerukam, sest siis ta peaks olema vastuolus põhiseaduse põhiväärtustega.
Kolmas võimalus on see, et mitte midagi ei muutu ja Euroopa Stabiilsusmehhanism jõustub Eesti osaluseta. Ka teistel riikidel (näiteks Iirimaal, Saksamaal) on kõhklusi selle üle, kas neil on võimalik niimoodi selliseid finantskohustusi võtta.Ilmar Selgeõigusteadlane
See on ju põhiseaduses otseselt kirjas, et Eesti riigile rahaliste kohustuste võtmine on riigikogu õigus valitsuse ettepanekul. Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu puhul on tegemist parlamendist mööda minemisega.
Teatud erijuhtudel on ette nähtud, et ESM-i juhatajate nõukogus võetakse vastu otsused tõsistes raskustes riikidele finantsabi andmiseks 85-protsendise häälteenamusega. Kiirmenetluses on võimalik olukord, kus Eesti esindaja võib olla vastu, aga siis võib tekkida olukord, kus mööda minnes riigikogu eelarvepädevusest võetakse riigile rahaline kohustus. Teisisõnu: teiste riikide rahandusministrid otsustavad Eesti riigile rahaliste kohustuste võtmise. Saksamaal on põhiseaduskohus Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) puhul öelnud, et üldjuhul ei ole kiirmenetluse tegemine lubatud. Ka seal osutatakse, et tulevikus võib juhtuda, et parlamendile ei jää sel juhul enam eelarvepoliitilisi valikuid.
Kui riigikohus peaks otsustama, et ESM-iga ühinemine ei ole neil tingimustel põhiseadusega kooskõlas, siis üks võimalus on muuta riigikogus kiireloomuliselt põhiseadust. Nelja viiendikulise häälteenamusega saab seda algatada, aga vastu võetakse see koosseisu kahe kolmandikulise häälteenamusega. Teine variant on, et toimuvad valitsustevahelised läbirääkimised ja ESM-i lepingut muudetakse. Kui ka Saksamaal jõuab põhiseaduskohus seisukohale, et ESM-i leping ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis ka muudetakse seda lepingut.
