Miskipärast arvavad autorid, et samasooliste suhetele mingi õigusliku tausta andmine – jutt pole ju abielust – hävitab perekondi. Ei usu.

Kui oled hetero, siis oled tõenäoliselt elu lõpuni hetero, sa ei lähe teise pereisa peret lõhkuma. Seos perekonna kui institutsiooni ja teiste inimeste omavaheliste suhete vahel on nõrk. Katoliikliku taustaga aktivistid kütavad üles populistlikku jauramist, mis muidugi leiab toetust netikommentaarides. Kiriku suhtumine on muidugi keeruline küsimus, aga ma ei usuks iial, et kaks olulisemat Eesti katoliiklast, isa Philippe ja isa Vello – inimesed, kellest ma väga lugu pean –, sellisele jamale alla kirjutaks.

Teemade nagu perekond ja traditsioon usurpeerimisega teeb see seltskond ühiskonnale kahju. Otse ja julmalt. Oma foobilise väikluse, sõnade autoriõigusele pretendeerimisega. Võib-olla on tegijate jaoks idee õilis, aga välja kukub midagi nõukaaja või natsluse sarnast.

*
Asendustegevusi pärisprobleemide asemel on ju küllalt. Kuid selle asemel, et kottida homosid, tuleks hoopis tegeleda perekondadega, vaesusega, alkoholismiga, vanematega, kes ei saa oma lastega koos olla, ja nii edasi.

Ja uus asendustegevus on hala väljarände teemal, see on nakkus, millesse on moodne jääda. Ühiskond näib vajavat asendustegevusi, tsirkust ja emotsioone.

Disclaimer: autor on heteroseksuaalne, ei kuulu ühtegi erakonda ega kogudusse, kuid ta kaks poega on teadliku valikuna ristit katoliku kirikus.