Jakob Karu: e-ludiidid*
1. detsembril 2017 tabas Eesti riiki ootamatu rünnak. Kuigi moodsate tehnoloogiate ja üliarenenud e-riigi vastaseid sõnavõtte oli viimastel aastatel olnud hulganisti, avalikult tegutsesid e-riiki ja tehnoloogilist progressi eitavad rühmitused ja avaliku arvamuse uuringud näitasid inimeste kasvavat rahulolematust üha keerukama ja arvutipõhisema keskkonnaga, vapustas sel päeval toimunu kogu maailma.
Varahommikul avastasid tuhanded arvuti- ja telefonikasutajad, et netiühendust ei ole. Lisaks ei töötanud selleks ajaks enamjaolt internetipõhisteks muudetud lauatelefonid. Raadiost kostis vaid sahinat, telepilt puudus. Riigi ühendus välismaailmaga oli katkenud, miski segas ka satelliitsidet. Inimesed kogunesid avalikesse kohtadesse, info ei liikunud.
Enamik valitsusest sai kokku Stenbocki maja juures, kuna halvatud turvasüsteemid ei lasknud kedagi majja ega sealt välja. Jõustruktuuride esindajail jäi üle tunnistada teadmatust toimuvast ja sellest, kas tegemist võib olla globaalse katastroofiga. Tundmatud jõud kasutasid segajaid, mis muutsid võimatuks ka operatiivraadioside. Tekkinud olukorrast pääsemiseks otsustati saata erivolitustega saadikud kaatriga Helsingisse, et veenduda, kas erakorraline sidehäire on levinud ka naaberriikidesse. Järgnesid tunnid täis teadmatust, lossihoovis lõkkel teed keetvale valitsusele toodi suusõnalisi teateid marodööritsemise algusest linnas. Kriminaalse elemendi juhitud inimhulgad tungisid kaubanduskeskustesse ja viisid sealt minema kõike võimalikku. Eesti riiki ja igapäevast elu sel pealelõunal ei eksisteerinud.
Õhtupoolikul saabusid tagasi erisaadikud, kes olid toimunust informeerinud Soome valitsust ja rahvusvahelisi organisatsioone. Selgus, et saladuslik sidekatkestus hõlmab vaid Eestit. Riigi kadumine maailmakaardilt, nagu seda nimetati BBC uudistes, põhjustas maailmas tohutut huvi, aga ka paanikat, sest sündmuste põhjused polnud teada. Soomega loodi ajutine salastatud tehnoloogial põhinev sidekanal, millest sai järgneva nädala jooksul ainus ühendus kaoses väikeriigi ja muu maailma vahel.
2. detsembril palus Eesti NATO-lt ja Euroopa Liidult abi, mis saabus nii spetsialistide kui korda kindlustavate dessantväelaste kujul. Pärast küberkaitseekspertide nädalast tööd õnnestus kontakt välismaailmaga taastada ja internetiühendused käivitada. Mida aga polnud, olid e-riigi andmebaasid.
Juurdlus toimunu põhjuste kindlakstegemiseks ja Eesti riigi taasülesehitamine kestab tänini. Rahvusvaheline komisjon lubas lähiaastail juhtunu süüdlased Haagi tribunali ette viia, seni on avalikustatud vaid, et asja taga on põrandaalune organisatsioon “e-ludiidid”, mida juhtis grupp noori töötuid IT-spetsialiste.
