Jakob Karu: Kirjastaja amneesiahoog
Tihti oli tegemist erialakirjanduse või odavate jutukatega. Raha ei teeninud kummagi pealt. Isegi lasteluuletusi andsid välja, kuigi see oli vale kunstniku ja trükipraagi tõttu katastroof.
Nüüd istud sa oma ustava arvuti taga ja avad käsikirjade kataloogi ja miski häirib. Lood pole enam vanas järjekorras. Ja mis lood need üldse on? Olgu, koguteos “Luuletajailt vanaemadele” on ilmunud, nagu ka “Näpunäiteid algajale erametsnikule”. Aga siis algab tundmatu maa, nagu oleks arvutis käinud keegi mälupulgaga. Või on tegu häkkimisega. Sa hakkad ükshaaval neid käsikirju vaatama.
“95 täiendavat halli varjundit”. Jah, olid lugenud mingilt kultuuriküljelt nuppu sellest raamatust kui isevärki kurioosumist, mille olevat kirjutanud tundmatuks jääda soovivad valgevene kirjanikud, aga kust tekkis tõlge? Apollos ja Rahva Raamatus sellist teost pole – sa tead seda, sest veedad iga päev mõne tunni raamatupoes, et tühje turunišše avastada.
M. Tigasing, “Armastus ja kuriteod Suurupi vallas 1918–2000. Koguteos”. Klikid faili lahti, ja kohe on selge, et see on grafomaani tekst – absoluutselt toimetamata lõputu jada vallarahva nimedest ja nendega seotust.
“Meremadude nägemisest Eesti rannikuvetes” – autorit ei tuvasta. Raamat ise on lühike, põhineb põhiliselt rahvaluulel, pikitud mõnede piiblitsitaatidega. Sulle meenub, et Anto Juskel, tuntud kunstiteadlase isal, on raamat vaaladest Eestis täiesti olemas, aga meremaod?
Harald Põrk-Ilovald, “XXI sajandi müüt. Kogu tõde Eesti poliitikast”. Sa ei süvenegi eriti, juba esimene lehekülg on segane.
“Eesti küberpungi antoloogia 5”. Aina hullemaks läheb! Sa ei suuda isegi klassifitseerida, kas see piltidega käsikiri ikka vastab pealkirjas nimetatud žanrile. Antoloogia!
Hoiad pead käte vahel. Aga äkki sul on mälukad ja sa tegutsed nagu hull ja need teosed ongi sinu nime alt välja tulnud!? Aga miks su pangaarvet pole arestitud? Või maksid sa ikkagi arveid ja honorare? Ja need raamatud müüsid?
Vajud diivanile ja mõtled, kas see ongi vanadus. Ja võib-olla sõbrad delikaatsusest ei ütle, kui sind Kukus kohtavad. Kui need raamatud – ja käsikirjade nimekiri on neist veel palju pikem! – on ilmunud, siis on su kirjastajakäär läbi …
“Homme lähen arsti juurde,” ütled endale valjusti, ja paned arvuti kinni.
