Janek Luts: Grupiteraapia Eesti moodi
Paide arvamusfestivalilt Tartusse öölaulupeole, siis veel presidendi juurde roosiaeda ja kui võhma jätkus, ka Robbie Williamsit kuulama.
Huvitav, et sõnad Eesti ja Estonia kõlasid kõige teraapilisemalt just Robbie Williamsi kontserdil, kus tõenäoliselt jäi üks laul esitamata, sest popimehel kulus meie riigi nime hõikamiseks üksjagu aega.
Kes tahab arvet pidada, siis iga Robbie-külastaja pidi pileti eest maksma ligi 70 eurot, EAS andis kontserdi video tegemiseks 300 000 eurot ja Tallinna linn veel 90 000 eurot lisaks. Võib-olla siis seetõttu öeldi lavalt nii sageli Eesti ja Estonia? Ja ega need toetussummad ole raisatud, sest vaatamata labasustele suure noku ümber on Robbie tegija ja selles klassis muusika tarbijaid on kümneid miljoneid.
Paides toimunud arvamusfestivalil tekkis grupiteraapia tunne juba esimese tunniga. Jah, jutt ja mõtted olid juba tuttavad, aga ikkagi oli põnev näost näkku ja silmast silma arvamusi vahetada. Sajad kohalviibijad toetasid üksteist, et me taeva pärast ei väsiks urgitsemast ja arutlemast. Festivali teisel päeval sai selgeks, et osalejate seast on puudu poliitilised heerosed, kellega südamest südamesse arvamusi vahetada. Ju on meie erakondade suurkujudel turvalisem osaleda kinnistel grupiteraapiatel à la parteikongressid ja juhatuse koosolekud ning valitud publiku kestvaid kiiduavaldusi nautida.
Tartu laululaval sai aga järjepideva kinnituse tõsiasi, et (öö)laulupidu on küll koht, kus ministritel sobib oma rahvaga koos istuda ja hardunult sinimustvalget hõljutada. Üritus ise oli võimas ja mõistetamatuks jääb nurin, et kõik soovijad ühislaulmisele ei mahtunud. Tule taevas appi, kas see on koht, mille üle nuriseda? Ainus lahendus, kuidas publiku hulka reguleerida, on üritusele pileteid müüa. Arvepidajatele teadmiseks, et üleva ja teraapilise koosolemise korraldamiseks kulus 250 000 eurot meie raha.
Ja siis oli veel üks pidu. Hulk valitud inimesi oli 20. augustil koos presidendi juures roosiaias. Pidulikul ja sundimatul koosolemisel meenutati, kuidas ikka omal ajal sai oldud ja tehtud. Positiivne teraapia, kinnitamaks, et kõik need, kes omal ajal kõigega riskisid, tegid seda õige asja pärast.
Omaette punutise üritusi pakkus tähtpäeva puhul tallinlastele ka Edgar Savisaare meeskond – suuremaid ja väiksemaid tähistamisi oli üle linna. Paraku jäi ikka kumama püüd summutada lähenevate kohalike valimiste eel valusat rebendit, et pealinnas tehakse nende võitja Lasnamäe valijate häältega. Piinlik on juba, et sellisel moel keeleruumi valides ja rõhuasetusi sihtides kunagisi vägitegusid meenutatakse.
Ei mäletagi, et pärast iseseisvuse tagasivõtmist oleks augustis olnud inimeste koosolemise võimalusi nii rikkalikult kui tänavu. Optimist leiaks, et see on tore, kui on nii palju inimesi, kel ei ole Eesti riigist ükskõik. Küünikud ja paadunud pessimistid panevad kõik muidugi lähenevate valimiste süüks.
