Janek Luts: Kuidas tegelikult teeniti esimesed miljonid?

See, mis toimub VEB fondi ümber, on toonud uue hirmu Eesti tuntud ja tunnustatud inimeste suletud maailmas – mis ja kuidas toimus aastaid tagasi ja kes sellest teavad?

Eesti Pank väidab, et Vahur Krafti allkiri ühel paberil ei tekitanud riigile kahju, aga vastuseta on küsimus, kes kasu sai.

Osapooled vaikivad ja ootavad hirmunult, kas keegi hakkab rääkima või ilmub veel mõni uus paber. Siim Kallas ei taha saada 10 miljoni mehest 32 miljoni dollari meheks ja Vahur Kraft ei taha olla VEB fondi Malle Eenmaa.

VEB fondi tekkimise ja selle käekäiguga on seotud Savisaare, Vähi ja Laari valitsused ning Siim Kallase ja Vahur Krafti juhitud Eesti Pank. Kurikuulsa fondi saagas on oma koht ka kommertspankade päästmisel ja päästmata jätmisel. Toonased valikud ja otsused, mis tänaseni hämarad, sünnitasid Ühispanga ja tõid pangandustaevasse Ain Hanschmidti, kellest on saanud tänaseks üks Eesti jõukamaid inimesi. Toonased otsused on aga hauda viinud Rein Kaarepere.

Tänaseni pole kõik selge, mis ja kuidas toimus erastamisega. Ajakirjanikud on korduvalt püüdnud avada erastamisagentuuri Pandora laegast. Seni ebaõnnestunult. Miks? Kas laegas avaneb, kui aeg küps? Aeg, mil mõni võitjate põlvkonna seltskond on omavahel võimu ja raha pärast tülis ja see paneb paberid liikuma. Selline olukord meenutab rohkem juba kuritegeliku maailma tülisid, kus mõjupiirkonna saab ümber jagada ainult üle laipade.

Täna on päevakorras avalik klaarimine Äripäeva ja Tiit Pruuli vahel. Pruulile ei meeldi, et rikaste tipp-500s on laused, mis viitavad tema kasulikule seotusele rublatehinguga ja Eesti raudteel toimunud erastamistega. Aga ilma paberiteta ei suuda keegi tõendada ka seda, et Marek Strandbergil võis olla näiteks ajalehe Rahva Hääl erastamisel eelis, mis oli väidetavalt preemia eduka rublatehingu eest.

Rikaste tipp-500s on kõrge koht näiteks ekspeaminister Tiit Vähil, aga visad hääbuma on legendid, kust ja kuidas need esimesed miljonid tulid. Nimekiri neist, kelle kohta peaks küsima, kuidas nad teenisid oma esimese miljoni, on loomulikult palju pikem. Enam aga ei juhtu midagi kriminaalset ei pangandus- ega erastamisjamades osalenutega. Hirmul on vaid need, kellel on kaotada oma hea nimi ja puhas ülikond.

Kummalisel moel on VEB fondi asjades ja erastamise ümber toimunu kohta väga raske selgust saada. Aga selgust vajavad kõige rohkem need, kellel on toonaste sündmuste mäletamisega probleeme. Ettevaatlikuks teeb ka uurimiskomisjonide moodustamine riigikogus, sest tänaseni on salastatud elamislubadega äritsemist uurinud komisjoni istungite lindistused. Nagu kitsed oleks kärneriks!

Politseid ja prokuratuuri aegunud kuritegusid uurima panna oleks aga lausa raiskamine. Lõpuks jääb küsimus, miks ei pääse asjasse puutuvatele dokumentidele ligi. Artiklid ja raamatud sellest, kuidas teeniti esimesi miljoneid, ootavad kirjutamist!