Uiguurid on pidanud heitlema keerulise ajalooga nagu meiegi siin Eestis. Tõsi, kunagi oli Uiguuri khaani- või kuningriik see koht, mis kinnitas ametisse Hiina suursaadiku, ent uiguuride iseseisvus lõppes ometi juba umbes 1200 aastat tagasi.

Hiinlased okupeerisid uiguuride territooriumi 18. sajandil, enamvähem samal ajal, kui Venemaa okupeeris Eesti. Ja sarnaselt Eestiga on uiguuridel tulnud kannatada kommunistlikku terrorit rohkem kui sõbrad läänemaailmas teada tahavad. Ida-Turkestan kuulutas end iseseisvaks 1933. aastal, ent see riik kestis vaid aastapäevad. Teine katse tehti 1944, ent selle lõpetas punahiina juba viie aasta pärast, sõbralikus koostöös stalinliku Nõukogude Liiduga.

Ma usun, et eestlased tajuvad uiguuride situatsiooni suurepäraselt: ja meie ülesanne on teadvustada, et — nagu Tiibetiski — toimub uiguuride kallal tõupuhas XXI sajandi genotsiid. Vaid selle vahega, et Tiibeti probleeme oskab muu maailm juba registreerida, samal ajal kui suurel osal meist pole aimugi, et uiguurid on tiibetlaste põhja pool asuv naaberrahvas, kelle arv — 8,5 miljonit — on suurem Tiibeti rahvaarvust. Ma loodan, et sarnased kogunemised aitavad tuimusest üle saada ka neis kohtades, kus kaastunne, inimlikkus ja kultuuridest lugupidamine kipuvad parimal juhul võtma loomakaitse vormi.

Uiguuride situatsioon on viimasel kümnendil üha halvenenud. Mõned näited:

  • Uiguurikeelseid keskkoole ühendatakse süstemaatiliselt hiina koolidega, mis teisisõnu tähendab uiguuri rahva programmilist väljasuretamist.
  • Noori uiguuri naisi steriliseeritakse tänaseni. Samas väidab Hiina, et ühe lapse poliitika ei laiene vähemusrahvustele.
  • Uiguuri noori naisi (umbes 25 eluaastani) küüditatakse süstemaatiliselt Hiina erinevatesse osadesse, mille eesmärk on nad abielu kaudu hiinakeelseteks muuta. Need naised oma koju reeglina ei naase.
  • Haridusest ei maksa rääkidagi — Hiina sulgeb pidevalt koole.
  • Kõik omakeelsed ühendused on keelatud ja igasuguse sihukese tegevuse eest pannakse otsemaid kinni. (Muide, pühapäeva õhtul saabub Tallinnasse ka uiguuride liider Rabiya Kadeer, Hiinas inimõiguste probleemi tõstatamise eest 6 aastat kinni astunud naine, keda press on ka „nais-Dalai laamaks nimetanud” ning kes lasti vabaks üksnes tänu USA tugevale survele.)
  • Kui 1980ndatel aastatel leiti uiguuride kodumaalt, mis hõlmab umbes kuuendiku Hiina territooriumist, naftat ja gaasi, tabas Uiguuriat erakordne migratsioonilaine nagu ka Eestis samal ajal.

Maailm on tõesti liiga väike selleks, et elada isolatsioonis. Ja see isolatsioon, millest praegu räägin, on sõnum läänele. See on isolatsioon, kuhu läänemaailm määrab iseenda, juhul kui ta ei ava silmi enda ümber toimuva kohta. Kohatu oleks peale seda rääkida mingitest geograafilistest või muudest jõujoontest, kui oled ennast kord juba ise vana ja turvalise Euroopa külge kapseldanud. Mingi asi paraku sellise kinnisilmse üksusena enam kaua ei tööta.