Rahvusringhäälingu vast avatud kultuuriportaalist lugesin intervjuud Sirbis toimetajana tööd alustanud Martin Luigaga, kes vastas küsimusele, mille kallal ta hetkel konkreetselt töötab, nii: “Praegu ma töötan suhteliselt rutiinsete asjade kallal. Kirjutasin ühele eesti ulmeromaanile revüü ja täna hakkan analüüsima ühte moodsat kultuurinähtust, mis võitleb lõhestunud isiksuste õiguste eest.” Revüü tähendab “meelelahutuslikku muusika- ja tantsuetendust, mis koosneb üksteisega lõdvalt seotud kergesisulistest, kuid luksuslikult lavastatud üksikettekannetest”.

Tänases lehes näete kultuuritegelaste kinniteibitud suudega fotosid. Enamikust neist on Areenis (loe: Ekspressi genotsiidi-eris) kirjutatud pikemalt ja lühemalt, paljudest korduvalt. Nad on siiani elus ja tegutsevad kultuurimaastikul. Revüüsid pole me avaldanud.

Langi mitte nii luksuslikult lavastatud revüüd jälgides meenus, et 2012. aasta algusest peavad rahvaraamatukogud ministeeriumi poolt neile määratud toetussummast poole eest ostma riiklikult auhinnatud või riigi poolt väljaantavaid trükiseid, sealhulgas SA Kultuurilehe väljaandeid. Osa neist vajaks “kohendamist”, oli paar päeva tagasi kosta. Minister Lang, ärge olge tagasihoidlik – nad on ju suisa ripakil! Võib-olla tuleks kultuurirahva käratsemise ärahoidmiseks korraldada enne lihtsalt üks ümarlaud teemal “quo vadis, Eesti kultuuriajakirjandus”, ja alles siis uued mehed tuppa lasta.

Ahjaa. Austatud Kaur Kenderile siinkohal vabandus. Teie pisut enam kui aasta eest Areeni toimetaja palvel saadetud 1400 tähemärki ei leidnud avaldamist rubriigis “Toidublogi”, kuna peale keppimise ja suhuvõtmise seal miskit ei leidunud. Tõepoolest ei sobinud Eesti Ekspressi, küllap mujale sobib, siiski palume vabandust.