Kadri Karro: Tauno teemapark
Järjekordne keskerakondlasest linnavalitsuse ihukujuri Tauno Kangro disniländilik koleskulptuur “Korstnapühkija” pannakse eraannetajate “kingitusena” ja ilma mis tahes konkurssi läbimata 15. mail vanalinna üles ning peale Eesti Kujurite Ühenduse ja Kaarel Tarandi ei erutu sellest suurt keegi.
Kangro põrutab oma veenval kõmiseval häälel ETV otse-eetris, et korstnapühkijad tulevad avamisele ja et kinkijad paljastavad oma näo ja et no küll see on ikka üks ilus kuju. Ma ei saa jätta nõustumata skulptor Terje Ojaveriga, kes ütles, et iga kaminasimsile passiv pronkskuju pole linnaruumi jaoks mõeldud. Ei näe ma selles skulptuuris ei üldistust, ei linnaruumiga suhestumist, ei erilist esteetikat ega kunstilist kõrgtaset. Mis on korstnapühkijal Tallinnaga rohkem pistmist kui torumehel, lüpsjal või kokal? Kui keskerakondlikest ametimeestest rääkida, siis oleks Kangro pidanud hoopis reisisaatja valmis treima. Ei saa ju nii, et avalik linnaruum, kaitsealune vanalinn eriti, kus paljud meist armastavad jalutada, vaba aega veeta, kuhu viiakse oma külalisi, täitub paari inimese suva järgi nagu Tsereteli Moskva. Kultuurituse pealinna tiitel on juba ammu auga välja teenitud.
