Kaidi Ruusalepp : Kes võidavad - inimesed või masinad?
Sattusin üle pika aja kinno. Enne põhiseansi algust näidati uute filmide treilereid. Ja oh üllatust - ei mingeid uudised! Ikka ja jälle annab kõneainet filmidele teema „Inimesed versus masinad". Seekord siis „Kauboid ja tulnukad", kus tulnukad on ilmselgelt kaasaegset tehnoloogiat täistopitud masinad. Ma ei pea neid filme vaatama, et lõppu teada - inimesed võidavad masinad. Ja kõik on õnnelikud.
Filmide süžee on suhteliselt sarnane. Inimesed elavad oma igapäevast elu - käivad tööl, teevad süüa, kasvatavad lapsi, loevad raamatuid, arendavad riiki, kus nad elavad. Siis tulevad kurjad masinad ja hakkavad elu üle võtma. Inimesed koonduvad ühiselt kurjami vastu ja kuigi lahing on karm, saavutatakse võit. Sarnane süžee, kahjuks ilma lõppu teadmata, on toimumas hetkel elulises filmis, kus tööstus on oma masinatega majanduse üle võtnud. Masinate pealetung on kestnud juba varsti paarsada aastat, kulmineerudes 1960.-ndatel. Ma usun, et kõik meist on käinud kuskil tehases ja tundnud aukartust kogu selle kaadervärgi ees, mis toodab produkte. Pressib, koob, keedab, freesib. Ka maksunduslikust aspektist aidati masinatele kaasa - ostad masina, maksad vähem ettevõtlusmakse.
Eestis väljendub kummardus masinatele nii tulumaksuseaduses kui paljudes riiklikes toetusmeetmetes. Laias laastus on kahte liiki ettevõtteid - ühed, kelle tulu tuleb masinate kaudu ja teised, kelle tulu tuleb inimeste kaudu. Masina ostmine, selle parandamine, täiustamine ja uuendamine on tulumaksuseaduse kohaselt ettevõtlusega seotud kulu ja see kuulub ettevõtlustulust mahaarvamisele. Inimese palkamine, tema „seadistamine", tervise eest hoolitsemine, tasemekoolitus, tööandja pension ja tuluallika muu „korras hoidmine" on vastupidiselt maksustatud väga kõrgelt. Üks sisend tulu teenimiseks kõik, aga kohtlemine on erinev.
Kui kujutada ette tervet kontoritäit IT-spetsialiste, siis võib sama hästi kujutada ette maksukoormust, mis lasub ettevõttel nende „korras" hoidmiseks. IT valdkonna masinad - töö tegemiseks vajalikud arvutid - on ettevõtte eelarves väga marginaalne kulu ega ei too kaasa maksukohustust ja isegi käibemaks tagastatakse. Kui ettevõtja ostab masina, mille hind käibemaksuta on 1000 eurot, siis ongi see 1000 eurot. Kui aga tööandja maksab tööajale 1000 eurot ning ostab töötaja teadmisi ja aega, siis on see kulu tööandjale üle 1700 euro.
Ilmselgelt on inimeste võrdlemine masinatega utreeritud, kuid teatud aspektides - ettevõtlustulu allikana ja maksuaspektist - peab see võrdlus paika. Kui vaadata maailma majanduses toimuvat, siis on käsil uus revolutsioon - teenuste revolutsioon. See tähendab, et inimesed ja nende ajud hakkavad masinatest olulisemaks muutuma. Inimesed ei jõua enam ära tarbida seda masstoodangut, mida toodetakse. Tahetakse saada midagi erilist, niiöelda hingele. Tarbija eelistab mittemateriaalseid väärtusi materiaalsetele. See ei kõla väga majanduslikult, ei erialases terminoloogias ega ratsionaalses mõtlemises, aga ometi dikteerib viidatud tarbijate käitumine majanduse arenguid.
Eesti ei ole juba ammu enam konkurentsivõimeline tootmise ühe olulisema kriteeriumi, hinna, osas. Meie tööjõud ja tootmiskulud on kordades kallimad kui Aasias. Seetõttu saab siin toota vaid seda, millelt oodatakse midagi enamat. Kõrgklassilise disainiga mööblit, tarbijate maitsemeeli paitavaid piimatooteid või pikimat liugu tagavaid kelkusid. Seega on vaja neid, kes disainiks, arendaks, testiks, mõtleks loominguliselt. Seda ei suuda masinad, seda teevad inimesed. Mõtlemisele on uues majanduses veelgi rohkem ruumi - kaasaegne arhitektuur, üle interneti toimiv finantssektor, kõrge kvaliteediga meditsiin, teadusuuringud, põhiärisid toetavad teenused.
On viimane aeg, et Eesti maksud toetaksid ka seda osa ettevõtlusest, kus masinatega tulu ei teenita. Konkreetne ettepanek on täiendada tulumaksuseaduse erisoodustuste regulatsiooni ning panna sotsiaalmaksule peale lagi. Sotsiaalmaksu lagi on küll koalitsioonilepingus sees, kuid liiga kõrgel tasemel - Eesti mõistes tippjuhtide palkade tasemel (5 Eesti keskmist palka). Tippspetsialistide tase algab kolmest Eesti keskmisest palgast ja see peaks olema ka lae koht. Erisoodustuste osas tuleb suurendada erisoodustuste piirmäära 10%-ni kulutustelt, mis ei ületa kokku 10% samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast tasemekoolitusele, töötaja tervisespordiks spordirajatise või spordivahendi kasutamise teenustele ning töötaja vabatahtliku haiguskindlustuse, surmajuhtumiks elukindlustuse ja õnnetusjuhtumi kindlustusele.
Tegelikult on kõik toimuv filminduse kontekstis huvitav - meil on võimalik süžee määrata. Et kas peale jäävad masinad või inimesed. Küll tahaks, et sellel lool oleks õnnelik lõpp!
