Veetsin oma kooliaja kahes koolis, mis olid erinevad ka väärtushinnangute osas. Tagantjärele ei oska öelda, kas eri väärtusi kandsid õpetajad, nendesse koolidesse sattunud õpilased, erineva auraga majad või kõik koos. Mäletan selgelt kaht sarnast situatsiooni ning nende lahendusi eri koolides.Ühes koolis oli keset koridori maas jäätisepaber, mille kohal õpetaja ja õpilane vaidlesid, kes on selle sinna visanud ning kes peaks selle üles võtma. Teises koolis võttis aga klassiõde kellegi mahakukkunud paberi ilma tähelepanu juhtimiseta üles ja viis prügikasti.

Kool mängib noorte inimeste kujunemisel olulist rolli. Raamatus "Väljavalitud" kirjutab Malcolm Gladwell muuhulgas sellest, kuidas arendava keskkonna puhul on sarnaselt stardiplatvormilt alustanud lapsed hiljem sootuks paremas seisus. Mõned teoreetikud räägivad isegi, et kool ning sõprade keskkond, kuhu laps satub, mõjutab teda rohkem kui see pagas, mis ta kodust kaasa saab. Seetõttu on võimatu kooli rolli ühiskonna kujundamisel ületähtsustada.

Riigikogu liige Annely Akkermann kirjeldas, kuidas Riigikogu külastanud koolilaste õpetaja korrutas neile pidevalt, et "teie olete vaesed, teie vanemad on vaesed ja ega teist niikuinii midagi ei tule". Võib väita, et selline sisendamine on lihtsalt fakti konstateerimine ja laste ootuste reaalsuse piirides hoidmine. Teiselt poolt on see aga isetäituv ennustus, kus lapsed ei püüdlegi millegi parema poole. Räägitud on väärtuspõhisest koolist, aga mida see tegelikult tähendab? Kas vanas süsteemis ja väärtusruumis kinniolev õpetaja on üldse võimeline edasi andma hästitoimiva ühiskonna väärtusi ning kas see kõik ei ole õpetajatele liiga raske koorem kanda?

Esmaspäeval peaks koolitee ette võtma 137 000 last, neist 15 000 päris esimest korda. Seetõttu on ka käesolev Eesti Ekspress paljuski pühendatud koolile. Perekonna kõrval annab kool lastele edasi ka väärtusi, millele ühiskond toetub. Inimarengu aruanne aga näitas, et ühiskonna väärtused ja majanduslik heaolu on otseses seoses. Samas, maailma väärtuste kaardil oleme paraku endiselt postkommunistlike riikide hulgas ja iseseisvusaastatega ei ole me oluliselt euroopalikule väärtusruumile lähemale nihkunud. Väärtusi ei muuda üleöö, neid tuleb arendada pealekasvavas põlvkonnas. Ja seda tehakse suurelt jaolt koolis.

Olgu need astrid higistes pihkudes samasugused, peaasi, et hariduse sisu vastaks uuenenud ühiskonna vajadustele.