Karol Kallas : Operatsioonisüsteemita pole e-iseseisvust
Arvutite operatsioonisüsteem on värav kübermaailma. Eesti e-riigilaienemine kübertasandile kogub üha suuremaid pöördeid ja koos sellegamuutub üha tähtsamaks kontroll kübervalla sissepääsu üle. Õige aeg onhüüda "vabadus, võrdsus, vendlus" ehk operatsioonisüsteemid peaks olemaavatud ja iga üksiku kodaniku poolt süvitsi kontrollitavad.
Tänaseni on operatsioonisüsteemide ja ilmavõrgu arengut käsiteldud osana ärimaailmast, kuid nii nagu päris-, ei saa e-riigistki rääkida "tugevamad jäävad ellu" konkurentsi- ning kasumi teenimise loogikast lähtudes. Sarnaselt kodanikuühiskonna ja demokraatiaga, peavad samad kategooriad jõudma ka infotehnoloogia valdkonda. Paraku sõltub meie e-riigikord väga palju ühe Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi korporatsiooni varjatud koodiga lahendusest. Meedium on sõnum ja suletud koodiga tarkvara viitab diktatuurile.
Uues ilmavõrguga tihedalt seotud maailmas pole küsimus kui võimalusterohke on üks või teine operatsioonisüsteem, vaid selle sõltumatus. Sõltumatuse eeltingimuseks on vabadus ehk e-maailma kontekstis vaba tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada*.
Andmetasand muutub meie elus üha olulisemaks ja järjest praktilisemat kandepinda leiavad transhumanistlikud tendentsid. Tänased saavutused on juba sealmaal, et mõtetega on võimalik juhtida roboteid, esimesed sammud on tehtud aju võimeid laiendatavate kiipide vallas ja Guami saarel pandi möödunud aasta lõpus jaapani noormees paari arvutimängu kangelannaga. Nimetatud arengud võivad meeldida või mitte, kuid mida vabam on ligipääs tarkvarale, seda rohkem inimesi tehnotasandi saavutustest osa saab.
Inimese olemist kübermaailmaga ühildavaid suundumusi saadab täna usin madin homse digitaalse ilma ülemvõimu nimel. "Uute" Google'ite ja "vanade" Microsoftide vastuolu ei ole lihtsalt korporatsioonide lahing oma turuosa pärast. Sõda käib eelkõige inimeste meelte nimel ja paraku on sellel iga üksikisiku elu viimse närvilõpmeni mõjutavad järelmid. Ühe riigi kui sellise säilimise huvides on üle "digitaalse küla" uhavates globaaliseerumislainetes püsti jääda ja ilmavõrgu ideoloogilise ning tarkvaralise sigri-migri juures on oma ning turvaline operatsioonisüsteem elementaarse julgeoleku küsimus.
Tänast internetti ei oleks olemas ilma võrguneutraalsuseta (internetiteenuse pakkujad ei eelista ühe veebikeskkonna liiklust teisele) ja varem või hiljem jõuab arutelu ka tarkvara neutraalsuseni. Paratamatult ei ole tarkvara, mille kood on kasutajate eest varjatud, neutraalne. Nõndanimetatud "müüridega aiad", mille parimaks näiteks on Apple'i mobiilseadmete ökosüsteem (saab kasutada ainult programme, mida Apple lubab), ei sobi vabasse e-maailma. Äriloogikast ja kasutajasõbralikusest lähtudes on Apple'i vidinad küll geniaalsed kuid inimene tegutseb neid seadmeid kasutades Õunafirma raudse eesriidega ümbritsetud digitaalsel territooriumil.
Nii nagu demokraatia mõeldi välja ennem Eesti Vabariigi sündi, on täna olemas ka vaba tarkvara tingimustele vastavavate operatsioonisüsteemide lähtekoodid, olgu siis selleks Linux või mõni muu Unixi laadne operatsioonisüsteem. Ubuntu ja Fedora Linuxidistributsioonid ning Solarise operatsioonisüsteem on tuntud, kuid tähelepanu tasuks näiteks pöörata Euroopa liidu toel Hollandi Vrije ülikoolis arendatatavale Minix operatsioonisüsteemile.
Operatsioonisüsteemide tulevikust annab aimu SUSE Stuudio, mille abil saab juba suhteliselt väheste teadmistega arvutikasutaja laduda tükkidest kokku enda vajadustele ja soovidele vastava Linuxidistributsiooni. Operatsioonisüsteemidest võib samuti rääkida nagu riigist, kas need peaksid olema "õhukesed" või kõigi kasutajate kõiki vajadusi rahuldavad monstrumid. Ideaalses maailmas võiks asi välja näha nii, et eluks vajalikud põhiteenused on kõigile tasuta ja kes vajab erilahendusi, maksab nende eest.
Me ei suuda võistelda suurriikidega küll allveelaevade ja hävituslennukite ehitamises, ometigi kulutab Eesti riik oma kaitsevõimekuse arendamisele aastas miljardeid. Kui me ei taha kukkuda digitaalse kolmanda maailma tasemele, on kodanike koodikirjaoskuse arendamise kõrval oma eestikeelne avatud operatsioonisüsteem vähim, mida me teha saame.
*Wikipedia
