Meie pealinna on süüdistatud, et see tõmbab „kõik“ endasse ja jätab ülejäänud Eesti kiratsema. Niisugustest kurbadest mõtetest on kantud ka valitsuse plaan riigiasutused Tallinnast välja viia. Esimesel pilgul tundub kõik klappivat: Tallinnas elab koos nn kuldse ringi valdadega üle 35 protsendi Eesti elanikest. Ka keskmine palk ületab riigi keskmist selgelt ja pealinna osakaal riigi SKTs on elanike osakaalust veelgi suurem.

Aga Tallinna seisundis pole midagi unikaalset. Norras on pealinna Oslo (koos lähinaabrusega) osakaal sama suur kui Tallinnal. Riia linnastu (enamasti on linnad oma ametlikest piiridest välja kasvanud, nii on õigem rääkida linnastu elanike arvust) moodustab lausa poole Läti rahvaarvust. Kuid ka mujal on pealinnade osakaal üsna suur. Rootsis-Taanis-Soomes jääb pealinna linnastu osakaal rahvaarvust 21 ja 24 protsendi vahele. Samasugune on olukord ka Leedus, Austrias ja Prantsusmaal. Aga hoopis teine pilt vaatab vastu Itaalias, Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Pealinna(stu)s elab seal vastavalt 9, 5, 10 ja 9 protsenti riigi rahvast.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel