See oli küll unes, aga pilt on mul üsna selgelt silme ees. Ühel hämaral talvisel õhtul jõin koos oma taksikoeraga õlut minu poolpimedas korteris. Rämeõdusas atmosfääris. Varemalt olen küll naljatamisi mõelnud taksikoerale salamahti õlut pudru sisse segada või siis likööri pepu peale määrida, aga pole seda ometi teinud. Naljamõteteks on need asjad paraku vähemalt seni jäänud. Nüüd aga jõime unes üheskoos õlut päriselt.

Taksikoeraga õllejoomise spetsiifikast. Ega ta kausist lakkuda ei tahtnud ja toopi ka ei soovinud. Ikka pudelist. Aga päris otse tal ka mugav ei olnud, sest taksikoera huuled on ju teistsugused kui inimesel. Nii et ma pidin talle õllejoa kaarega suhu kallama, umbes nagu toobi sisse. Alles siis võisin ise lonksata. Kui pudeli liiga kauaks enda valdusesse unustasin, haugatas taksikoer nõudlikult. Kulistas päris palju, aga eriti purju ei jäänud. Vaatasime koos vist telekat ka.

Huvitav oli aga asja juures see, et jõime just Saku Rocki. See on väga hea õlu, kuid minu jaoks pisut kallis. Joon ise enamalt jaolt Walterit või Bear Beeri – need on kangemad, suuremad ja odavamad. Seega on kõige tõenäolisem, et taksikoer tegi mulle seekord välja. Ma ei usu väga, et ta ka poodi vudis, eks mina pidin ise õlle järel käima. Samas täitsa loogiline, et kui üks panustab raha ja teine toob joogi, siis on mõlemad nagu oma panuse ühisesse üritusesse andnud.

Kuid siiski – lasta taksikoeral enesele välja teha… On see eetiline või mitte? Vahepeal veeretas ta oma koonuga ajaviiteks kahte euromünti, ühe peal oli Hitleri ja teise peal Lenini pilt.