Maailmavaadete lõhest ja feminismi üldpõhimõtetest

„Fundamentaalne lõhe on eri maailmavaadete või suhtumiste vahel, see kattub mõningal määral põlvkondadega, kuid ei ole kindlasti sellega piiratud. Ühel pool on need, kes on nõus natuke oma (ja enamuse) heaolu vähendama selleks, et need, kes praegu enim kannatavad, saaksid paremini elada. Teised on aga need, kes näevad, et nõutakse liiga palju ja ebamõistlikke asju. Näiteks leiavad nad, et kontoris flirtimise head küljed kaaluvad üles ohud, mis selle tavaliseks pidamisega kaasnevad.“

Naistest ja edukusest

„Mõtted, mida Reet Hääl edastab, on niivõrd aegunud ja kergesti ümberlükatavad. Näiteks väide, et mehed ja naised on bioloogiliselt erinevad ja seetõttu naised ongi võimelised vähem saavutama. On riike, kus palgalõhe on kordades väiksem kui Eestis. Kus naisjuhte on kordades rohkem, kus perevägivalda on märkimisväärselt vähem – ja on ka riike, kus lood on halvemad. Kõigis neis riikides elavad sama inimliigi esindajad, samas valitsevad seal erinevad kultuurilised normid, erinev ühiskonnakorraldus jne.

Majandusliku edu puhul pole kindlasti tähelepanu keskpunktis ülirikaste edetabelid, vaid üldised trendid ja olukorrad tööturul. Naised saavad ametikõrgendust vähem kui mehed ja nende palgatõusu küsimisele vaadatakse halvasti. Üle 90% Eesti üksikvanematest on naised, mis tähendab, et neilt võetakse suures osas ära võimalus riske võtta, et suuremat majanduslikku edu saavutada. Kui bioloogilised faktorid ka mingit rolli mängivad, siis on nad piisk palgalõhe ja soolise ebavõrdsuse seletamise karikas.“

Ojasoo juhtumist

„Kindlasti oli allakirjutanutel sada erinevat põhjust, miks alla kirjutati. Aga selle kõrval on suurem küsimus, kust tuleb see paljude Ojasoo kaitsjate silmakirjalikkus neist teemadest rääkides. Kui roolijoodik saab seitsmenda trahvi, siis ei tõtta kõik kommentaariumitesse hüüdma, et kohus on otsuse teinud, las inimene olla rahus, miks kõik nõuavad karmimaid karistusi. Rääkimata sellest, et ka üks #MeToo liikumise põhiteesidest on, et kohtuvälised kokkuleppemenetlused on tihti suur osa probleemist. Ohvreid survestatakse nendega nõus olema ning neil pole enamasti mingit põhjust (peale soovi õigluse jalule seada) aastaid kohut käia, traumasid läbi elada ja meedia tähelepanu all olla lihtsalt selleks, et süüdlane karistuse saaks.“

Rõivase juhtumist

„Väga huvitav teooria sellest, kuidas seksuaalne vägivald toimib, kuid reaalsusest üpris kaugel. Ahistajaks on tihti tuttav, kellega on soov või vajadus edasi suhelda. Löömine või „EI“ karjumine tundub tihtipeale hetkes ülereageerimise või mõeldamatu sotsiaalsete normide rikkumisena. Resoluutse ei ütlemine ei ole tihti end of story – sellele järgneb vägivallaga ähvaramine, jälitamine, ahistamine, tüütamine.

Ka on tähtis Hääle sõnade konnotatsioon: kui ohvri reaktsioon hirmule on näiteks kangestumine, mitte munadesse virutamine, on ta justkui kõik temaga tehtava ära teeninud. Siis on kogu tema jutt kahtluse all ning väidetav kordasaatja n-ö puhas poiss. See ei ole maailm, milles me tahame elada!“

Käe ümberpanemisest

„Kõiki naisi nende ülemused kindlasti ei ahista, samamoodi ei ole kõik ülemused ahistajad. Kuid selleks, et vältida ahistamisjuhtumeid ning tekitada alluvates turvatunnet, peavad reeglid paigas olema. Võimupositsiooni ärakasutamine on väga voolav asi – ühel hetkel võib see mitte toimuda (nt kuni suhe on kahepoolne), kuid pärast lahkuminekut võib alata võimu ärakasutamine.

Inimesed, kes tahaksid siiski, et nendega flirditaks ja kes tahavad ise flirtida, võivad ju seda teha tutvumisportaalide kaudu, vallaliste pidudel, Tinderis, tuhandes muus kohas.“

Hotellituppa kutsumisest

„Parempoolsed ja neoliberaalsed ideoloogiad on alati sellised, mis toetavad võimupositsioonil olijate võimu püsimist. Feminismi üks aluspõhimõtteid on teadvustamine, et naised on ühiskonnas süsteemselt allasurutud grupp, samas kui mehed on süsteemselt privilegeeritud. See tähendab, et allasurutus ei eksisteeri igas olukorras, vaid on nähtav, kui vaadata keskmisi, kandudes edasi läbi reeglite (seadused, kultuurinormid, tavad), mis süsteemi ülal peavad.

Parempoolsed ideoloogiad, eriti Eestis levinud neoliberaalne mõtteviis, et piirangud ja reguleerimine on halb ning igaüks oma saatuse sepp, aitavad alati neid, kes parajasti rohkem võimu omavad.

Mehed reeglina ei pea hotellituppa minnes kartma, et neid sinna viskit jooma kutsunud teine mees neile käe ümber paneb või vannitoast alasti välja astub, samas kui naised tunnevad, et võtavad sellises olukorras riski.“

Flirdist ülemusega

Jutt sellest, et ülemusel on luba rohkem palka maksta alluvale, kes on nõus temaga flirtima või muid teeneid osutama, kõlab paljude noorte jaoks absurdse ja mõeldamatuna. Igaüks saab ju aru, et see loob kontoris kultuuri, kus alluvad teavad, et ametikõrgenduseks või heade suhete hoidmiseks on vaja end (kasvõi vastu tahtmist) alandada.

Ja vaadakem tõele näkku: artiklis kirjeldatav on harv erand või mõne ülemuse salajane fantaasia. Enamasti on asjad palju lihtsamad ja rõvedamad. Ülemuse nilbed kommentaarid, käed põlvedel, ropud naljad, töökaaslase pindakäiv kohtingule kutsumine jne. Karistus "ei" eest pole enamasti lahtilaskmine, millega saaks kohtusse minna, vaid kuulujuttude levitamine, ametikõrgendusest ilmajätmine, koostööprojektidest välja jätmine.“

Kokkuvõtteks

„Muidugi võib Reet Hääl öelda, mida ta arvab. Mullegi meeldib lugeda inimestest, kelle maailmavaade ei ole minu omaga kooskõlas. Ma tahan näha, mis argumente nad kasutavad.

Aga kindlasti ei tahaks ma, et Reet Hääl oleks oma vaadetega kellelegi eeskujuks. Eriti noortele tüdrukutele, kes peaksid teadma, et neil ei tule elus kunagi oma soo tõttu meestele alla vanduda ning et nad saavad kõike ümbritsevat muuta, kui nad seda tahavad."