Kust võtab aga sellise kohutava väe väliselt flegmaatiline Savisaar?

Tallinnas on sellest sahistatud juba suvest peale, kuid millegipärast pole see valgete kõrvadeni jõudnud.

Põhjus on kõigile nähtav. Linna südamesse püstitatud imettegev ristikolakas. Pärast piiskop Põdra pühitsetud veega pritsimist hakkas see kristluse säravaim ehe otsekui kosmiline tolmuimeja vedama taevaste vägede armu ja õnnistust Tallinna ­linna ja sealtkaudu ka ­Savisaare peale.

Seega esimese teona tuleks see sampo Savisaare akna eest ära vedada, et ta ei aitaks usust taganenuid ega hirmutaks Euroopast tulevaid investoreid. Viige see ükskõik kuhu. Naissaarele või keset Peipsit, peaasi, et siit ära.

Arvan, et sellekohast head nõu annaks uus Eestimaa prohvet Abdul Turay, kes ilmselt on müütilise targa Varraku ja buda pühaku paljasjalgse Tõnissoni ühendatud reinkarnatsioon ning Savisaare petmiseks mustaks värvitud.

Nagu ammusest ajast teada, tuleb Saatanat Peltsebuliga välja ajada ja nii aitaks ka Savisaare puhul vaid temale omane ebademokraatlikkus.

Reinsalu ja Rosimannus tegid selles suunas esimese intuitiivse sammu, kui suurendasid Tallinna volikogu liikmete arvu mõistusevastaselt seitsmekümne üheksani. Kuid see oli liiga arglik tegu. Savisaare vastu aitab vaid suur põmakas. Seega tulnuks volikogu suurendada näiteks kuue tuhande kuuesaja kuuekümne üheni. Ja siis saanuks näha, kui kaua nad Lauluväljakul peetavaid istungeid vihmavarjude all suutnuks vastu pidada. Arvan, et juba kolmandal-neljandal korral oleks hakatud linnavõimu vastu mässama.

Niisiis, think big, armas Urmas!

Kuid tõeline abi on lausa käegakatsutavas ulatuses. Selleks on minister Kiisleri haldusreform. Kahjuks on sellele algatusele antud väär sihiasetus. Omavalitsuste ühendamine on karjuvas vastuolus demokraatialembeste eestlaste ideaaliga, kus iga mätta otsas peab istuma oma mättakuningas. Seega tuleks reformile anda kähku vastupidine suund omavalitsuste lammutamisena ja esimeseks õigluse jaluleseadmise katsepolügooniks peaks saama Tallinna tükeldamine Kassisaba, Sikupilli, Rahumäe, Kelmiküla jm valdadeks. Pealinnaks aga võiks esialgu jääda Toompea.

Pole Tallinna, pole probleemi. Ja Savisaar jääks ühe ropsuga kuivale.

Loogiliseks jätkuks sellele võidule oleks pealinna üleviimine ­IRLi uude kantsi Kärdlasse. Haridusministeeriumi kupatamisega Tartusse on ju kogemus varnast võtta.

See oleks vast hurmav! Esiteks jääks Savisaar ilma pealinna meeri aupaistest, mis tema imagot teenimatult kuldab.

Teiseks oleks ju imearmas, kui valitsus koliks tuimast Stenbocki majast mõnusasse Rannapaargusse. Hiidlastelt õpiks Ansip peale majanduskriisi mittenägemise naljatamise ka muid vigureid. Lisaks annaks valitsuse asukohamuutus tohutu kokkuhoiu tulevase aasta halduskuludes. Kärdlas elamine on ju imeodav. Kuivatatud tuulehaugist ja tuhlitest toitumine ning tõukeratastega töölkäimine oleks ka heldimapanevaks eeskujuks kõigile Eestimaa patriootidele. Ja sealt oleks vaid väike samm Suure Rohelise Strand­bergi eluunistuseni autovabast ja asfaldita Eestist.

Nii lihtsalt need suur-riigimehelikud teod sünnivadki!

Ja lõpetuseks. Ärge kuulake, kallid valged jõud, meie presidendi, õiguskantsleri ega Euroliidu pobinaid kodakondsusepoliitikas kas või tillukesegi leevenduse tegemiseks, et vähendada mittekodanike arvu. Praeguse sirgeseljalisuse abil aitaksite ehk järgmistel valimistel Klenskil krabada Savisaare käest mõnikümmend tuhat valijat, mis oleks suur võit valgetele jõududele ja mis veelgi tähtsam, mida rohkem saab Putin siit endale kodanikke juurde, seda lootusrikkamaks kasvab valgete jõudude suur unistus olla armastatud Petseriga taas ühekoos.