Kolisin sellest sügisest Võõpsust Tallinnasse. Võtsin mootorpaadi veest välja ja aitab! Ma ei kuulu enam põlisrahvaste hulka. Surin välja. Minu väljasuremises palun süüdistada Keskonnaministeeriumi, tema kalavarude osakonda, selle spetsialiste, eesotsas juhataja Ain Soomega.

1.oktoobrist pani Keskonnaministeeriumi kalavarude osakond, seoses ahvenapüügikvoodi täitumisega, järve lukku. Sada tonni ahvenat on kuivale kistud ja kõik. Kes kiskus? Mina olen harrastuspüüdja, mina kiskusin kõige rohkem 50 kilo, mul on seal Võõpsus ja Lüübnitsas naabriteks kutselised väikekalurid, nemad kah ei kiskunud, nende ajalooline püüvõrguhooaeg pidi algama esimesest oktoobrist, kui mõrrajadad veest välja korjatakse. See aasta seega ei alanudki. 

Kes siis Lämmijärve meeste eest kogu ahvenakvoodi enda taskusse toppis?

On tõsi, et valdava osa ahvenakvoodist püüdsid välja mutnikumehed. Keskkonnaministeeriumi heakskiidul tõmbasid need suurest Peipsist põhjanoodaga, loetud päevade jooksul, kvoodi sajad tonnid täis ja jätsid Lämmijärve väikesed rannakalurid muda närima. Kuna vastavalt kalapüügieeskirja paragrahv 11-le on kõikides veekogudes keelatud püük müttamise, ehk püünisesse hirmutamisega, ei ole vaja pikalt juurelda – mutnik on põhjanoot, mis on mõeldud põhja hoiduvate kalade püügiks, tema kahel pool asetsevad veoköied ja nende külge seotud träna sogavad vett, see hirmutab kala ümberpiiratud ala keskkohta, kust noot läbi liigub... Lubasid nimetatud massiröövpüügivahendi ametlikuks kasutamiseks jagas Keskkonnaministeerium käesolevaks aastaks maakonniti: Ida-Virumaa 8, Jõgeva 4 ja Tartumaa 8.

Mulle tundub, et see ongi koht, kus peaks tööle asuma õiguskantsler, kaitsepolitsei ja vassijaid päästma palgatud mõnikümmend tippadvokaati.

Selgitage välja, kellele ja mis alusel anti privileeg suurest Peipsist Lämmijärve meeste laua tühjaks tõmmata? 

Ja kes teatas ajakirjandusele iba, et viiendal oktoobril asetleidnud kohtumisel leppisid Keskkonnaministeeriumi ja Peipsi kutseliste kalurite esindajad kokku, et seoses ahvenakvoodi täitumisega jääb kalapüügikeeld Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kehtima selle aasta lõpuni? Põlvamaa väikekalureid ega nende esindust ei kutsutud mingile kohtumisele. Jääb vägisi mulje, et kohtumine leidis aset Keskonnaministeeriumi ja suurte röövkalurikolhooside vahel väiksemate õigustest julmalt üle sõites.

Lugupeetud Keskonnaministeriumi kalavarude osakonna juhataja hr, Ain Soome. 

Tohib, me tuleme ükspäev Lämmijärve setodega ja sööme Teil külmkapi tühjaks? Kui Te leiate, et külmkapid on jagatud inimeste elamiste vahel, siis meid ei huvita - Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalakvoodid oleks kah tulnud maakonniti jagada, arvestades järveosade ja püügivahendite eripärasid, et praegu seda nuttu ja hala lugema ei peaks. Praegu püüab üks paks mees ühest järvest suure laevaga teise järve kala ära! Ausus, vendlus, võrdsus... olete sellest midagi kuulnud? Kui küsida tohib, mis Teil külmkapis on... Kas võid on? Me võtame saia kaasa, kalamarja ei ole mõtet leivaga narrida.

Võõpsu ja Lüübnitsa väikekalurid ei saa omi ajaloolisi püüvõrke enne esimest oktoobrit sisse lasta. Kitsale Lämmijärvele on antud kõvasti üle 200 mõrraloa ja need on kalade liikumisteed kinni pannud. Mehikoorma all, kõige kitsamal ja magusamal kohal tuleb nendest paadiga möödasaamiseks peaaegu riigipiiri rikkuda. Kui mõni spetsialist ei tea, või ei mäleta, mis asi mõrd on siis võin ka seda seletada. Mõrd on nagu trussikud, tõmbad endale pähe aga sealt kus karvane jalg välja käib, enam edasi ei mahu. Istud niimoodi kala kombel, trussikud peas ja ei saa ei edasi ega tagasi. Lihtne. Esimesest oktoobrist, kui mõrrad välja korjatakse, pääseb kala liikuma ning hakkab ajalooline püüvõrguhooaeg. See tähendab, oleks pidanud hakkama!

Püüvõrk, seletuseks, on ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein. Tavaliselt on püüvõrgu silmasuuruseks 83-84 mm. Selleks aastaks oli püüvõrgulubasid võimalik taotleda Tartumaal 2 ja Põlvamaal 13 tükki. Reaalselt püüavad sellega 6-8 paatkonda ja hooaja jooksul ühe loaga väljapüütava kala kogus (latikas, haug, koha) on 700 kilo ringis. Parimatel aastatel võib see ulatuda tonnini. Sel aastal on väljapüük 0, kuna ahvenakvoot on täis ja nii tõenäoliselt jääbki, kuna Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome väitis Rahvusringhäälingu uudistesaates, et olenemata püügivahendi silmasuurusest kaasneb tahes-tahtmatult ka kvoodi ületanud ahvenapüük ja seoses vene partneritega sõlmitud kokkulepetele, ei saa, ei ole võimalik ja ei tule kõne allagi.

Ma tahaks tõsimeeli, oma silmaga näha, kuidas kalavarude spetsialist Ain Soome kinnitab püüvõrgu silma sisse ahvena? See oleks huumorikuld! Jürgen Veber saaks sellega arvatavasti hakkama, aga ole sa milline sahib tahes, püüvõrgu 83 mm silmaga jämedakoelise lina sisse tuleb ahvena paigaldamiseks kasutada super-atakki või kahe poolega teipi.

Eesti on ühinenud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga. See ütleb selgesõnaliselt, et põlisrahvastel ja nende liikmetel on õigus mitte olla sunnitud assimilatsiooni või nende kultuuri hävitamise objektiks, põlisrahvastel on õigus hallata ja arendada oma poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid süsteeme või asutusi, et tagada turvaliselt oma elatusvahenditest elatumine ja areng ning tegutseda vabalt kõigis oma traditsioonilistes ja muudes majandustegevustes, ja, et põlisrahvastel, kellelt on võetud ära oma elatusallikas ja areng, on õigus õigustatud ja ausale heastamisele.

Ainus häda selle deklaratsiooniga on selles, et Eesti Vabariik ei tunnista oma põlisrahvaid. Võrokeste ja setode põlisrahvasteks tunnistamine annaks viimastele ridamisi inimõigusi ja nende täitmine võib riigile liiga kulukas ja närvesöövaks osutuda.

Asjad on halvad, Lämmijärve väikekalurid raskes olukorras: püügilubadele, varustusele, paatide ja mootorite korrashoiuks kulunud summasid ei ole võimalik tagasi teenida. Tiksuvad fie-de avansilised kvartalimaksed. Haugi, latika ja kohakvooti on järel rohkem kui mehed välja püüda jõuaksid, kuid pugedes ahvena taha, mida püüvõrgumehed ei püüagi, on Keskkonnaministeerium, nad ilma traditsioonilise elatusallikata jättes, sotisaalsesse kriisi surunud. Ja puudub igasugune tahe jama lõpetada ning järv ühe jumaliku sõrmeliigutusega püüvõrgumeeste tarvis, jää tulekuni, lahti teha.

Valimised on tulekul. Peaks uurima, ehk on tegemist kellegi üleoleva valimislubadusega. Me lubame, me tõotame, me näitame... ausalt... et me ei hooli.