Õllesummer kui sea-zen
See vist oli Austria kunstnik Egon Schiele, kes arutles: “Mis on inimkonna suurim ideaal? Seaks saada.” Enam tabavamalt ei oskagi öelda! Olen ka ise olnud sellele tõdemusele väga lähedal, oskamata leida sama häid sõnu.
Sõnastamise ja teostamisega ongi nõnda, et ei piisa ainult mõtlemisest — tuleb ka elada. See kehtib ka seaks saamisel: alles pidev, ennastsalgav ja oma sisemist siga poputav töö iseendaga aitab meil enda sea-poolust paremini esile tõsta. Aga ei piisa ainult sellestki, sest õpetab ju zen-budism, et kirgastumise --, antud juhul seaks saamise nimel --, on vaja teha endaga pidevat metoodilist tööd. Muutus ise saab teoks alles konkreetse kogemuse ajel.
Täpsemalt: selleks, et me mitte ainult ei mõtleks enda olemise kõrgemast tasemest, vaid selle ka saavutaksime, on zen-budistliku õpetuse järgi vaja äratavat kogemust. Sea-zeni seisukohalt näeb see välja nii, et kuigi me võime aastast aastasse käituda matslikult, süüa oma keha seastamise nimel kilode kaupa rasvast liha ja loputada see alla pangetäite kosutava õlle ja viinaga ning liigutada end nii vähe kui võimalik, jääb see kõik ilma ühe konkreetse, äkilise ja äratava kogemuseta poolikuks.
Selline äkiline ja äratav kogemus on Õllesummeri näol täiesti olemas. Just see on koht ja aeg, mis annab vajaliku ergastuse igaühele meist, kes me valmistame end päevast päeva ebatervislikku toitu ja rohkelt alkoholi manustades kirgastuseks ette. Jaapani munk valmistab end kirgastuseks ette pidevalt mediteerides, kuni ühel päeval muudab kõike näiteks zen-meistri kõrvakiil või valgustav karjatus.
Meie, eestlased, valmistame end ka pikalt ette: kogu aasta vältel teeme tööd, et nende mõne päeva jooksul Lauluväljakul võiks üheksas tops õlut või viies alla kugistatud šašlõkivarras anda võrreldava vabastava kogemuse ja teha meid seaks. Ja küll see vabanemine tuleb: kui mitte tänavu, siis järgmisel aastal. Aga tuleb ikka. Vaja on end regulaarselt treenida, mitte jätta vahele ühtki sünnipäeva, mil saab süldikausside vahel mõnust ägiseda ja jääda kurdiks tervisliku toitumise õpetajate jutule. Nende eesmärk on ju närune — takistada meie sisemist siga virgumast. Aga ega seda siga tegelikult takistada saagi: võime küll olla tšehhide järel teised, aga nii võimas ettevõtmine nagu Õllesummeri nime kandev üldrahvalik sea-zeni-riitus lihtsalt peab õnnestuma ja muutma meid seaks! Head seitsmeteistkümnendat Õllesummerit!
