Tallinna Linnavolikogu vastav määrus sätestab, et arengudokument on linnavolikogus, linnavalitsuses või linnavolikogu poolt volitatud ametiasutuses kehtestatud ja Tallinna linnas, teatud valdkonnas, linnaosas või linna territooriumi osas ja linna asutuses toimuvat kavandav dokument, milles on kirjeldatud tegelik olukord, soovitud muutused ja programmiline ülevaade nende teostamiseks vajalikest meetmetest ja ressurssidest. Arengudokumendid jagunevad strateegilisteks (üldplaneeringud, eelarved) ja programm-tegevuskavalisteks (arengukavad) dokumentideks. Arengudokumendid peavad olema omavahel seotud ja ei tohi olla vastuolus. Alljärgnevalt keskendume just Pirita arengudokumentidele.

Nõuded üldplaneeringu (ÜP) koostamiseks on toodud Planeerimisseaduses ja Tallinna ehitusmääruses, mis sätestavad üksikasjalikult ÜP eesmärgid ning koostamise, menetlemise ja kinnitamise protseduurid. Seaduslikult on paika pandud, et ÜP peab esitama olemasoleva olukorra põhjaliku analüüsi, mis on aluseks muudatuste planeerimisele ning millele tuginedes kavandatakse ettepanekud jätkusuutliku arengu tagamiseks ja otsitakse konsensust alternatiivsete lahenduste vahel. Jätkusuutlikuks tuleb pidada arengut, mis tagab praegu ja tulevikus nii inimesi rahuldava elukeskkonna kui ka majandusele vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata ning selle mitmekesisust säilitades. ÜP lahutamatuks osaks on keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis annab juhiseid ja soovitusi looduskeskkonna säilitamiseks. Ette on nähtud, et ÜP koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud ja teised asjast huvitatud isikud, samuti koostöö vastava linnaosa naaberomavalitsustega ja Harju Maavalitsusega. ÜP lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus avalikke arutelusid.

Pirita arengudokumentide konarlik areng

Pirita linnaosa ÜP-ut on püütud koostada alates 1996. aastast. 1998. aasta lõpuks valmis ÜP esialgne variant. Avalikustamise käigus laekunud vaidlusküsimuste lahendamine lükati edasi kuni Tallinna ÜP ja Pirita jõeoru kaitseala kaitse-eeskirja valmimiseni. Uuesti algatati Pirita ÜP koostamine 2001.aastal, mil valmis ÜP variant, mis enam-vähem vastas koostamisel osalenute poolt tehtud ettepanekutele ja oli tunduvalt põhjalikum esialgsest variandist. Kahjuks ei jõutud selle kehtestamiseni.

2006.a. lõpus esitas Tallinna Linnavalitsus Linnavolikogule vastuvõtmiseks korrigeeritud, aga olulisi sisulisi- ja lohakusvigu sisaldava Pirita ÜP-u. Avaliku väljapaneku käigus esitati sellele üle 45 vastuväite. Kuna aga tegemata oli keskkonnamõjude strateegiline hindamine, siis ÜP menetlus seiskus taas. Järgneva hindamise tulemusena valmis Pirita keskkonda analüüsiv põhjalik aruanne, milles anti ka soovitused, millest tuleb lähtuda tagamaks tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut Pirital. Need soovitused ühtisid suures osas avalikul arutelul esitatud vastuväidetega. 2008.a. jaanuaris viidi läbi ÜP uus avalik väljapanek ja arutelu. Seekord laekus üle 30 vastuväite. Avalik arutelu aga osutus osalejatele pettumuseks ja selle võttis ilusti kokku Eesti Ekspress: „ Kui koosolekul on ainult üks sisselülitatud mikrofon, siis see ei ole koosolek, vaid epistel". Kodanikud olid sunnitud püsti tõusma ja karjuma, olgugi et igal laual oli kaks mikrofoni. Poodiumil olijad s.t. ÜP koostanud linnaametnikud tundusid olevat kohale tulnud mitte sisulist dialoogi pidama, vaid publikut maha rahustama. Sedagi ebaõnnestunult, sest mitte keegi, sealhulgas Pirita seltside esindajad, oma esitatud vastuväidetest ei loobunud.

Kes on Pirita ÜP projekti tõsimeeli lugenud, saab aru, millised on selle eesmärgid ja lähteprobleemid, millised on senise arenguga saavutatud tugevad ja millised nõrgad küljed, milliste võimaluste kasutamine oleks tark ja milliseid tuleks vältida. Vastuväited ÜP-le olid esitatud lähtudes just sellest, et oleks tagatud Pirita omapära ja areng eelkõige inimsõbraliku elamupiirkonnana ning puhke- ja rekreatsioonialana. Neid printsiipe pidas silmas ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne. Ei saa öelda, et ÜP koostajad esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid üldse ei arvestanud, aga kahjuks selliseid olulisi ettepanekuid, mis välistaks kortermajade ehitamine, välistaks ehitamise metsadesse ja ranna-aladele ja veel mitmeid teisi, ei peetud arvestamist väärivaks. Millest aga on igati püütud hoiduda on pädeva riskianalüüsi koostamine. Ometigi on kõigil Eesti elanikel, sealhulgas ka Pirital elavatel tallinnlastel EV Põhiseaduse valguses õigustatud ootus, et nende elu, tervis ja omand ei oleks ohus. Riskianalüüsi eesmärgiks ongi välja selgitada ja hinnata planeeritaval territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet, mis ohustab elanike elu, tervist ja omandit ning võib kahjustada oluliselt keskkonda. Väidetakse, et ohuallikad asuvad Viimsi valla territooriumil ja on jäädud ootama valla kriisireguleerimisplaani.

On kujunenud olukord, kus ÜP on koostatud lihtsalt selleks, et seadus seda nõuab, mitte aga selleks, et ÜP alusel kujundada kohalikku elu. Pirita linnaosa halduskogu kiitis, vaatamata arutelu käigus antud põhjalikele selgitustele, kaheldava väärtusega ja mitmeti tõlgendatava ÜP heaks häältega 6 poolt ja 3 vastu. Vastuvõetud otsus sisaldas vaid ühtainsat piiravat tingimust, mis käsitles Merivälja tee ja Vana-Merivälja tee vahelise ala sihtotstarvet, kuid jättis sisuliselt lahti võimaluse jätkuvale roheluse kaole ja roomavale lasnamäestumisele. Selline leplikkus näitab, et poolt hääletajad ei olnud süvenenud ÜP menetlemise käigus esitatud ettepanekutesse täie tõsidusega, polnud neid isegi ehk lugenud või olid hoopis tüdinud väsitavatest aruteludest ja lõid kõigele vastutustundetult käega. Tuleb küll märkida, et mõned poolt käed tõusid vägagi ebalevalt.

Lõpetuseks meenutame, et Pirita Linnaosavalitsus ei ole siiani suutnud esitada Linnavolikogule vastuvõtmiseks teist olulist arengudokumenti - nimelt Pirita arengukava, kus must-valgel kirjas lähimad eesmärgid. Nii see arengu kavandamine käib ja pole siis imestada, et meil ei jätku lasteaiakohti, ei suudeta tagada rahuldavat ühistransporti, liikluses on suuri küsitavusi ja parkimiskorraldus on enam kui veider, kanalisatsiooni rajamise tempo on häbiväärne, jäätmekäitlus lõpuni lahendamata, koostöö Viimsi vallaga on olematu ja veel palju muud. Arengudokumentides püstitatud eesmärkide saavutamine eeldab Pirita Linnaosa Valitsuse, halduskogu, Tallinna Linnavalitsuse, Linnavolikogu ja teiste huvipoolte, kaasa arvatud Pirita seltside, koostöötahet. Vastasel korral pole head tulemust loota. Sellele on tähelepanu juhtinud nii eelmine Õiguskantsler kui ka Riigikontroll. ÜP suhtes on lõplik seisukoht jäänud öelda Harju maavanemal. Loodame, et see saab olema igati kaalutletud ja mitte tühi sõnavaht, nagu on seni olnud kombeks Tallinna linnaplaneerimise ametil esitatud vastuväidetele vastamisel.

ÜP praegusele versioonile vastu hääletanud Pirita halduskogu liikmed Arvo Uukkivi, Lagle Parek, Toivo Paavle