Kolmapäeva hommikul kl 10 paiku saatis välisministeerium röövitute omastele lingi Youtube´i ülespandud videoga, kust see kl 11 paiku üle Eesti laiali levis. Tõde teavad vähesed, kuid väidetavalt ilmus see internetti 13 tundi tagasi ja see ei ole ametlik pöördumine välisministeeriumi poole.

See, et veebi on üles pandud vaid lühike lõik pantvangide kohta, kus räsitud välimusega mehed Araabia kuningatel ja võimukandjatel oma vabastamiseks abi paluvad, näitab, et olemas peab olema ka video teine osa, kus on juttu röövijate nõudmistest. Kuid sellest me ei ta hetkel midagi.

See on röövijate põrgulik PR trikk – suunata avalikkuse tähelepanu kuningate vastu, kelle võimuses on pantvangide vabastamine, ning vältida nõudmise vastikutest detailidest tekkivat viha väljapressijate endi vastu.

Kas video teises osas on keskne teema raha või poliitilised nõudmised?

Lihtsam oleks raha. Palju lihtsam. Kõige hullem, kui mõlemad koos.
Edasi tuleb röövimise ja väljapressimise saaga räpane osa. Kuigi „riigid väljapressijatega läbi ei räägi“, räägitakse nendega läbi ikkagi. Seda teevad lihtsalt inimesed, kes on saanud selleks vastavad volitused, kuid ei esinda riiki. Siin tuleb teha palju musta tööd. Kes seda teeb? Erik-Niiles Kross? Jaak Lippmaa, kellel on samuti selleks eriväljaõpe? Mõni rahvusvaheline läbirääkija? Kas Eesti riigil on üldse sellist kompetentsi olemas? Kas abi saab Euroopa Liidult või USAlt?

Arvestades seda, et röövijatel on PR strateegia olemas, võib arvata, et nad suudavad ka Google´i tõlkemasina abil lugeda seda, mis iganes avaldatud video kohta eestikeelses internetis kirjutatakse. Ja teha sellest järeldusi.