Priit Hõbemägi: Tühja Kalevist, aga pojad kohe koju!
Oli ka nende aeg – punaterrori eest põgenenud esimese ja teise põlve väliseestlased, kes endale visa tööga jalad alla said. Neid oli hädasti vaja, kui Eesti Vabariik ennast jalgadele upitama hakkas. Aleksander Einseln, Jaan Männik, Jaan Manitsky jt tublid väliseestlased tulid kodumaale tagasi ning seadsid end siin sisse, näitasid eeskuju äriajamises, väärtustes ja sidemetes, mida kohapeal ei olnud. Selles mõttes on Kalev juba kodus. Nüüd on asi tema poegades!
Tekkinud on uus, modernne situatsioon. Välismaale on läinud õppima tuhandeid noori. Küsimus: miks peaks nad tagasi tulema väikesesse Eestisse, kui saab ka hästitasustatud tööd Londonis, Hamburgis või Viinis, kus on vingemad ööklubid ja globaalsed karjäärivõimalused. Ma ei usu, et saab lihtsalt patriotismile rõhuda. Välismaal õppijad ei ole põgenejad, sest Eesti on Euroopa Liidus, kus kodanike vaba liikumine on põhiõigus.
Mõnikord siiski tundub, et Eesti on nagu hiigelsuur merre suubuv kollektorisuu, kust tegijad inimesed välja valguvad: ühed noored välismaale õppima, teised Austraaliasse puuvilju koristama; arstid seavad ennast sisse Skandinaavias, bussijuhid Helsingis ja Eesti ehitustöölised möllavad Luksemburgist kuni Peterburini.
Eile avatud portaal “Talendid koju” (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatus) on ambitsioonikas ettevõtmine tuua kodumaale tagasi noori inimesi, kes välismaal haridust omandavad või seda täiendavad või sinna tööle on läinud. Ja see on risti vastupidine unistusele kutsuda Eestisse 100 000 migranti madalapalgalisele hooajalisele tööle.
Eesti areng ei olene ID-kaardist, e-valitsusest ega X-teest. Areng oleneb otseselt paljudest hästi haritud noortest inimestest, kellele ettevõtlikkus on arengumootoriks, kellest saavad ühel päeval ettevõtete juhid ja uute asutajad. Millegipärast ei räägita Eestis praktiliselt üldse talentidest ega talendiotsingust. (Arvan, et selle taga on valehäbi tunnistada, et osa inimesi on andekamad kui teised ja osa koguni lausa talendid!) Iga organisatsiooni käekäik sõltub eeskätt sellest, kuidas suudetakse enda juurde kutsuda ja hoida andekaid noori inimesi ehk talente.
Talentide reservuaar Eestis on väike. Peamiselt vajavad ettevõtted haritud insener-tehnilise töö tegijaid, kes oskavad juhtida nii tehnoloogiat kui inimesi. “Talendid koju” hakkab kokku viima eesti tööandjaid ja välismaal õppivaid ja töötavaid noori. Eesmärk on parandada Eesti konkurentsivõimet noorte andekate töötegijate värbamise kaudu.
Aga miks peaksid talendid välismaalt tagasi tulema? Sest Eestis on võimalik tööellu siseneda kõrgemalt tasemelt kui välismaal, võimalused edukaks karjääriks on suuremad. Konkurents ettevõtte asutamisel on väiksem kui mujal.
