Rahvas turul ja torus
Möödunud aasta võiks Eestis vabalt
nimetada rahva aastaks. Valimisi küll ei olnud, aga inimesed muutusid just
erakondadest hoolimata äkki väga elavaks. Ei mäleta nii tihedaid
lokaalseid meeleavaldusi juba 1987. aastast saadik.
Ekspress loetles artiklis “Meie aja Jüriöö
tuled” (Heidit Kaio ja Madis Jürgen, EE 8.10.2007) kümneid ja
kümneid rahvalikke väljaastumisi: Lüganuse vald tuulepargi ja
paekarjääri vastu, Pärnu õpilased uisuväljaku vastu,
Treffneri kooli õpilased religiooniõpetuse toetuseks, Kadrioru
inimesed kuuekorruselise maja vastu, Alliku küla Steri tehase kiirguse
vastu...
Pikale loetelule on vahepeal lisandunud veel Viimsi ja
Tallinna maamaksumässud ning laialdane nurin EMT hinnatõusuplaani
vastu. Bussijuhtide streigiähvardusest rääkimata. No kas pole
päris äge tänavapoliitika? Ja see kõik pärast Edgar
Savisaare sõnu: “Kuigi mulle tundub, et selline heatahtlikult
kõrgel tasemel tänavapoliitika aeg hakkab nagu mööda
saama.”
Savisaare sõnad
kõlasid aasta 2006 sügisel, pärast seda, kui Villu
Reiljan kutsus loomeinimesi oma liistude juurde jääma ja Toomas
Hendrikut mitte avalikult toetama. Seepeale kogunesid ausad inimesed
valimispäeval Tammsaare parki Ilvese toetamise kontserdile. Esinesid
Ultima Thule ja Tõnis Mägi, Chalice Tõnu Kaljuste
orkestriga, Maarja-Liis Ilus ja Rein Rannap, Justament, Ivo Linna, Siiri
Sisask ja Revalia poistekoor jt. Arvan, et just tänu nii massiivsele
survele muutsid mõned valijamehed meelt. Saime kaasaegse ja haritud
presidendi. Polegi nii väike rahvalik saavutus! See nagu
ennustanuks möödunud rahva-aastat ette.
Rääkides rahvast turul ja torus, pean toru all silmas
internetikaablit. Internetis kees möll EMT hindade
“ümardamise” vastu. Internetis, muuseas, saadeti Viimsi
aktivistidele hääletusvorm maamaksu tõstmise vastu. See
saadeti Reformierakonna staabist. Ja loomulikult mitte Viimsi omast. Ikka
Tõnismäe peastaabist!
Toruga seondub veel ka
tänavune vägevaim rahvamöll. Imelik, et kolleegid oma
“Jüriöö tulede” artiklis 26. ja 27. aprilli öid
ei meenutanud. Läks meelest... Delfi oli sunnitud venekeelsed
kommentaarid blokeerima, sest seal ei vahetatud ammu enam arvamusi, vaid
õhutati konkreetsetele tegudele meie riigivõimu
vastu. Kurikavalamate mässajate tahe oli tõenäoliselt
provotseerida EV kaitsevägi tänavatele.
Laiemas
mõttes tõi venelased Tõnismäele siiski protest selle
vastu, et nendele kallis sümbol sel viisil teisaldatakse. See oli ikkagi
venelaste mitmesuguste solvumiste demonstratsioon: räägiti
ebavõrdsetest töövõimalustest ja kehvast teabelevist.
Minu meelest ei tahtnud nad riiki kõigutada. Valitsus pole 9. mai suure
ohu jutte ka kuidagi tõendanud.
Nii et nii
eestlased kui venelased pulbitsevad tänavu täiega.
Hingan
seda öeldes kergelt, sest kui aprillisündmused välja arvata,
siis ei ole tekkinud osavaid populiste, kes aktiveerunud rahvast lollitama
hakkaksid. Ütleme, meie Jüri Liimid ja Jüri Estamid ei ole nii
kuumad tüübid, et rahvahulki juhtida.
Ja ega mingeid
hulkasid ju tavaliselt kokku ei saadagi, maamaks tõi Tallinna ja Viimsi
võimumajade ette ikkagi pelgalt käputäisi. Aga internetis
algas lollitamine-võltsimine hoogsalt.
Jälle hakkas
Keskerakonna arvutitest “mikserdamist” ehk avaliku arvamuse
võltsimist pritsim
a.
Keskerakond üritas rikkuda Kuku raadio küsitlust.
Ehtsad e-pätid! Kardan, et osa veidraid hüüdeid
keskklassile valusa Tallinna maamaksu toetuseks tulevad samadest
arvutitest.
Igatahes suurfirmad ja omavalitsused
oskavad tuleval aastal kindlasti karta rahva otsest aktiivsust. Minu teada
muutus Sakala keskuse varahommikune sõnamurdlik lammutamine tegijatele
ikka väga piinlikuks. Ja oleks huvitav teada, mida nõukogu
koosolekul EMT juhtidele ka öeldi.
Vaba meeleavaldus hakkab
rahvale just nagu käppa saama. See pole enam karvikutest
vabadusvõitlejate protest poliitvangide vabastamiseks. Nüüd ei
tarvitse eriti karta töökoha kaotust või julgeoleku kutset
järgmisel päeval. (Vabandust, venekeelsete demonstratsioonide
puhul pole viimane nii kindel.)
Oleme saanud tuhandetes
korteriühistutes ja mujal harjutada täpset demokraatlikku
asjaajamist. Emotsioone osatakse planeerida, loosungid tehakse sellised, et
püüda kaamerapilku. Aga kindlasti leiab endale järjest profima
väljendusviisi ka tuntud eesti jonn.
Kõik need uued
maanteed, kruusakaevandused, steriliseerimistehased – kellegi tagahoovi
nad peavad ju ometi tulema! Oht ongi selles, et oma kitsas küsimuses jonni
ajades võivad mõned minna ka päris rappa. Nagu Steri
küsimuses minu meelest mindi. Ja mõni aasta varem ka Tartu vangla
küsimuses: kusagile tuleb need pätid ju toppida, ja ei ole kuulnud
Tartu kuritegevuse suurenemisest pärast vangide hulga suurendamist sealses
vanglas! Ja kui siis veel mõni Arne Otteri tüüpi,
võib-olla ehk veel ilusam palgaline mässaja vale asja ajama
palgata... Oht on olemas.
Tegelikult on kogu “kolmanda
sektori” ehk igasugu ühiskondlike liikumiste kohale tõusnud
populismi oht. Kardan, et mõni hea vaistuga hullutaja võib karata
tribüünile ja hakata rääkima “kõigi
rahulolematute kodanike” nimel.
Täna on igasugu
liikumisi ja gruppe esindanud Eesti Mittetulundusühingute ja
Sihtasutuste Liit. See tegi toetuskirja ka õiguskantsler Jõksile.
Kodanikuliikumisi koondab veel sihtasutus Eesti Koostöö Kogu,
rahastab aga teiste hulgas Georg Sorosi asutatud Avatud Eesti Fond.
Mitmetes naaberriikides ongi Sorosi fondid üritanud vabade
rahvaliikumiste nimel rääkima hakata.
Igatahes pole rahva
aktiivsus juba kaua enam nii kobrutanud kui aastal 2007.
Nagu olevat kohtu ees öelnud 1905. aasta rahvarahutuste kangelane
Bernhard Laipmann, kunstnik Ants Laikmaa vend: “Võtke või
elu, aga peksta ma ennast ei lase!”