Ühiskonna hinge säilitamiseks on meil vaja kultuuri ja armastust. Inimene ei saa olla määratletud ainult looduse või sotsiaalse poolt. Homo faber - seppinimene  või homo sapiens - mõistusega olend  või zoom politikon - poliitiline loom meid ei rahulda.

Inimkesksus saab olla määratletud, vaid inimesest kõrgema - ehk siis armastuse poolt. Avades endas jumaliku - realiseerib inimene inimliku. Inimlikkus ei ole see, mida tavaliselt nimetatakse humanismiks - see on jumalikkus inimeses

Kui me räägime, et Jumal on armastus - siis selline armastus on maailmast paraku kadunumas. On jäänud nauding, arvestus ja isegi kohustus ning vastustus, aga armastust ennast kui ego piiride ületamist kohtame üha harvem. Armastust kasutatakse küll veel oma ihade ja ratsionalistlike eesmärkide saavutamiseks, kuid see on vaid armastuse simulaakrum.

Ka kirik on muudetud suurenisti rituaalsete teenuste jagamise ja/või siis klubiliseks institutsiooniks. Jumal on armastus - on energiseeriv tõdemus. Looja ja loodu armastus pole vastuolus: kujutage seda kui ringi ja sealt lähtuvaid kiiri. Armastus kui realiteet jääb müsteeriumiks: ta ei ole täpselt defineeritav, kuid igaüks meist tunneb ta ära.

Kõik, mis eksisteerib, on vaid osa. Armastus on terviku märk osade maailmas, on igatsus terviklikkuse järele. Kes armastab, see tunnistab sellega oma mittetäielikkust ja püüdu täiuse poole. Kogu probleem on selles, et inimene on osa ja mitte tervik. Selles ühinemisvajaduses on ka armastuse saladus. Armastuse igatsus on mälestus kunagisest tervikust.

ARMASTUSE AJALUGU

Jumalik armastus aeti maailmast välja XVII sajandil koos mõistuseajastuga. Enne teati rääkida ka mineraalide ja lillede armastusest. Varem oli armastuse energia maailma loomulik osa.

Valgustusajastu tõi armastuse horisontaalsele pinnale - elav Jumal jäi skolastikute väljamõeldiseks või deistide Kellassepaks, kes on maailma valmis teinud ja enam ei sekku.

Romantismiaja armastus oli juba kaotanud oma vertikaalse jumaliku dimensiooni. Säilis horisontaalne, mis oli samuti oma piiride ületamine. Aga ka maine armastus oli veel taeva ja maa liidu koopia. See oli seesama armastus, kuigi pinnalisel tasandil oli see siiski armastuse meri ja kirgede ookean. Mees ületas oma piirid ja naine püüdles vastu - see oli nostalgia taevase vertikaalse armastuse järele.

Praegu on aga kadumas ka see horisontaalne armastus. "Olla endale piisav" on tänase päeva slogan. Inimene, kel on endast küll. Inimene armastab iseennast ja teisi vaid suhtes iseendaga. Ja on teinud sellest kultuse, justkui peakski kõigepealt õppima ennast armastama. Paraku kulub selleks kogu aeg ja pärisarmastuseks aega ei jäägi. Jeesus ei öelnud, et armasta teist kui iseennast - see on ebatäpne tõlge - vaid armasta ligemest, sest ta on nagu sina.

ARMASTUS KUI OMAETTE MODAALSUS

Armastus ei ole tunne, kuigi ta sisaldab tundeid. Armastus on omaette modaalsus, mis haarab mitte ainult tunded, vaid mõtted ja teod. Kui sa armastad, siis on ju kogu su olemine armastuses.

Armastus on küll üks, aga teda võib suunata eri objektidele vertikaalselt ja horisontaalselt. Kõik need kreeka agaped ja erosed ja phileod ja storged - pole mitte olemuslikult erinevad armastused, vaid armastus eri suunad.

Õigupoolest saavad kõik, kes armastuse ümber on, armastusest valgust ja soojust. Patt pole midagi muud kui armastuse puudumine. Ja pange tähele: Jeesuse missioon ei olnud eelkõige meie pattude lunastamine, vaid meile armastuse õpetamine. See on siiamaani õpitav.

Riik, millest on eraldatud vaimne ja hingeline dimensioon, on paratamatult korrupeeruv. Enam kui olla mõistlik olend või "poliitiline loom" on inimese olemuses olla armastav olend. Kui inimene kaotab armastuse, kaotab ta oma Olemise keskme. Paulus ütleb, et nüüd jäävad kolm: usk, lootus ja armastus. Aga suurim neist on armastus.

Kes armastab, tunnistab oma osalisust ja püüab terviku poole. Jeesus tõi vaid ühe käsu: armastuse käsu. Ja selle käsunagi vaid sestap, et armastus on meile juba antud, valatud meie südameisse Püha Vaimu kaudu, nagu ütleb Rooma kiri. Nii ongi armastuse saamiseks kõige kindlam viis armastust lihtsalt kasutada. Seda praktiseerida.

Kui sul on väga raske, kui oled kinni jooksnud või oled kui orav rattas, siis tõuse ja mine ja tee üks armastustegu ja maailm avaneb uuel viisil. Kui sul on ees valik, sul on raske, siis peatu hetkeks ja tee enne üks armastustegu ja sa teed parema valiku. Paremini kui valimikompass aitab sind armastus. Kuula oma südame häält.

Raivo Raave kandideerib valimistel Keskerakonna nimekirjas.