Liiklustaristusse minevad investeeringud olid juba liiga kaua süvendanud sõltuvust autodest ja viimaks ometi paistis, et rongiga liiklemine võib ka Eestis muutuda sama normaalseks kui Lääne-Euroopas. Olin mures, kui sotsiaalmeedias hakkas levima kriitilisi sõnavõtte, sest kartsin, et „mitte minu tagaaeda“ suhtumine võib seda ilusat rongiunistust pidurdada. Kui tekkis liikumine Avalikult Rail Balticust (ARB), oli mulle kergenduseks, et see võrgustik ei vastandanud end rongiliiklusele, vaid kutsus üles avatud diskussioonile. Ma ei uskunud siiski veel tol ajal, et mõne aja pärast ise ARB pressiüritusel pean esinema.

Paraku aga hakkas juhtuma imelikke asju.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel