Kena algus küll, mõtlesin mina, teadmata, et vaid mõni nädal hiljem on kohalik meedia pungil uudistest dengepalavikujuhtumite kohta, BBC ja CNN vahendavad, kuidas inimesed haiglauste taga enam kui 28 tundi ootama peavad ning surevad. Hoolimata sellest, et meedikuid transporditakse appi teistest osariikidest, napib arste ja haiglakohti. Dengest on saanud kohalike üks olulisemaid jututeemasid. Muidugi, on ka põhjust - enim on haigestunuid ja ka dengepalavikku surnuid just Rio de Janeiros.

Kohalikud võimuorganid ja ajakirjandus kutsuvad olukorda epideemiaks, seda enam, et haigusjuh­tu­meid on Brasiilias registreeritud juba üle 100 000. Enam kui kolmandik neist Rio osariigis, kus ­võrrel­des eelmise aasta sama ajaga on dengejuhtumite arv kasvanud üle 200 protsendi. 2002. aastal Riot tabanud dengeepideemias suri kohaliku lehe O Globo andmetel 91 inimest ning haigestus umbes 300 000.

Räägitakse epideemia halvast mõjust turistivoogudele ning kohalikud arutavad aktiivselt, kes on siis ikkagi süüdi, et asjad nii kehvasti on. Peamiselt peetakse süüdlaseks kohalikke võime, kes piisavalt probleemiga ei tegele.

"See on kõik poliitikute süü," on Raphael veendunud. "Ma just lugesin lehest, kuidas enne valimisi tahetakse kindlasti ooperimaja remont lõpule viia, aga samas haiglatele raha dengega võitlemiseks ei anta," rehmab ta ärritunult.

"Kümme aastat tagasi käidi kodusid kontrollimas ja õpetati inimestele, kuidas dengesääskete paljunemist vältida," meenutab ta, "aga siis millalgi need reidid lõppesid ja loogiline, et nüüd on probleeme rohkem," ­erutub ta, haarab paaniliselt sääsetõrjevahendi ja pihustab kolmandat korda viimase 15 minuti jooksul toa üle.

Võimuorganeid süüdistavad ka arstid ning Rio osariigi tervishoiuminister Sergio Cortes ütles BBC-le, et dengeplahvatuse vältimiseks ei tehtud ­sisuliselt midagi, kuigi Rio de Janeiro vahetus läheduses asuvate linnade kogemused näitavad, et epideemia vältimine on vägagi võimalik.

"Võtame näiteks Niterói, mis asub üle vee ­vähem kui kilomeetri kaugusel Rio de Janeirost," ütles Cortes. "sama kliima, samasugune maastik, samad mäed, samad probleemid getodega, aga haigus­juhtumeid on tunduvalt vähem ja keegi pole surnud."

Juba on saabunud teateid ka Portugali turistidest, kes denge endaga koju kaasa viinud. Õnneks denget levitavaid sääski Portugalis ei ela.

Aprilli keskel on nakatumiste arv hakanud vaikselt vähenema - keskmiselt registreeritakse 300 juhtumit päevas.

Buenos Aires on jällegi mattunud paksu suitsuvinesse, kuna linnast 90 kilomeetri kaugusel põleb 70 000 hektarit metsa ja põllumaad. Sel nädalavahetusel oli häiritud nii lennu- kui metrooliiklus ja bussijaam Retiro üldse suletud.

Vot siis sellised lood siinpool sood.