“Pealtnägija” pidi minema eetrisse järgmise kolmapäeva õhtul. Vaheril jäi tegutsemiseks terve nädal.

Vaher oleks kohe võinud võtta ühendust kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegiga. Ta oleks palunud kontrollida, kas IRLi liikmete äri võib osutuda probleemseks. Aeg oleks asjast aru saanud. See polnuks ametlik juurdlus, vaid delikaatne ja mitteametlik palve.

Minu kolleegil Sulev Vedleril kulus üks tööpäev, et koostada avaliku äriregistri põhjal elamisloavabriku 147 kliendi nimekiri.

Kapo ametnikel oleks võtnud see arvatavasti vähem aega. Oma allikate ja andmebaaside kaudu oleks nad avastanud, et Eesti elamisloa on saanud kaks Vene mafioosot. Aga ka 300 miljoni euro kadumise pärast tagaotsitava Moskva pankuri perekond. Isegi “Pealtnägija”, Päevaleht ja Ekspress suutsid selle info leida.

Kapoga koostööd tegeva rahapesu andmebüroo töötajad oleks öelnud, et Raudse ja Stelmachi firmasid pole isegi majandustegevuse registris. Samuti oleks välja tulnud, et vähemalt kümmekond nende kundet esitasid äriregistrile ja notarile ebaõigeid andmeid.

Hiljemalt esmaspäeva hommikul oleks Aeg sellest kõigest Vaherile ette kandnud. Ministril olnuks selge, et tema parteikaaslased on seotud millegi päris kahtlasega.

Seejärel oleks Vaher palunud anda kapol asjale ametlik käik. “Pealtnägija” eetrisse minekuni jäänuks veel kaks päeva.

Kolmapäeva hommikul oleks Vaher kutsunud kokku pressikonverentsi. Ta oleks tänanud “Pealtnägijat” Eesti riigile osutatud teene eest.

Need sammud teinuks Vaherist IRLi kõige kõvema mehe. Kui ta oleks vaid tahtnud, oleks ta jaanuaris valitud partei esimeheks. See olnuks särav algus IRLi uue esimehe karjäärile. Võib-olla oleks Ken-Marti Vaherist saanud ühel päeval isegi Eesti Vabariigi peaminister.

Tarmo Vahter
peatoimetaja asetäitja