Müüt Eesti (koolielu) väljakannatamatust viletsusest sai purustatud. Uuringust selgus, et Eesti õpilased sarnanevad oma vaimse tervise seisundi poolest (psühholoogiline heaolu, depressiivsus, ärevus, üksildus, lootusetuse tunne, muredest põhjustatud unetus, suitsidaalsus) Euroopa keskmisega või on isegi pisut paremas seisus. Eesti asetus pingeridades täiesti meeldivale keskmisele positsioonile, paljudes “võistlusklassides” aga jõudis isegi paremal järjel olevate hulka.

Kõikvõimalikes õnnelikkuse edetabelites on minu arust sama palju tõtt kui Igor Mangi horoskoopides, aga olgu. Nentigem, et vaimu seis Eesti koolis pole sugugi nii hull, nagu luuletas Juhan Viiding: “Või läheb mustaks mure läbi / Nii et on tuhat aastat häbi”. Näiteks õpilaste depressioonitase on meil Euroopa keskmisest madalam: kõige depressiivsemate koolilaste maast – Saksamaast – oleme kaugel ees. Ja hea tuju näitajatelt asub Eesti kõrgeima – Iirimaa järel teisel kohal. Ka ärevusetase on Eestis madalam kui Prantusmaal, Iisraelis, Saksamaal. Kui Euroopas keskmiselt 3% lastest ei pea elu elamisväärseks, siis Eestis on neid 2%. Tõsiselt on endalt kaalunud elu võtta 0,4% lastest – Euroopa keskmine on 1%. Mis iseenesest on ikkagi kohutavalt suur arv. Ka järgmine number (kuigi jälle parem kui Euroopa keskmine) on õõvastav: suitsiidikatse on teinud viimase 2 nädala jooksul 0,5% Eesti lastest (Euroopas 0,6%).

Uuriti ka õpetajaid. Selgus, et õpilastele meeldib koolis üldiselt rohkem kui õpetajatele (igati loogiline – meenutan oma muretut kooliaega ja piinatud ilmega pedagooge seejuures). Kui aga rivistada õpetajad kahte viirgu, siis pikema rivi saaks neist, kes on koolieluga rahul, ja lühema viiru neist, kes rahulolematud.

Kui õpetaja on oma eluga rahul, siis on hea olla ka tema õpilastel. Uuringust selgus, et mida suuremaks hindas oma heaolu õpetaja, seda vähem oli selle õpetaja tundidest puudumisi. Ja mida suurem on õpetaja heaolu, seda enam ta tunneb, et ta saab aidata probleemseid õpilasi.

Mis vahe õieti on heaolul ja rahulolul? Rahulolu käib koolikeskkonna, õpetajate toa atmosfääri, turvalisuse ja teiste n-ö väliste asjade kohta. Heaolu on aga subjektiivne hinnang oma tunnetele, peegeldades sisemust. Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on heaolu mõõtmiseks välja töötanud lihtsa küsimustiku. Siinkohal pakungi teile võimaluse enda hetkeheaolu mõõta.

Andke oma enesetundele hinne kuue palli süsteemis: märkige ära iga väite juures, milline neist on lähim teie enesetundele kahe viimase nädala jooksul. Nagu koolis: mida kõrgem hinne, seda suurem heaolu.

“5 – kogu aeg, 4 – enamiku ajast, 3 – enam kui pool ajast, 2 – vähem kui pool ajast, 1 – vahetevahel; 0 – mitte kunagi.

1. Ma tunnen end rõõmsa ja heatujulisena

2. Ma tunnen end rahulikuna ja pingevabana

3. Ma tunnen end aktiivse ja energilisena

4. Ma tunnen end värskena ja puhanuna

5. Mu igapäevaelu pakub mulle huvi

Liitke hinded kokku. Punktide arv peab jääma vahemikku 0 (mis elu see on!?) kuni 25 (enam paremaks minna ei saa).

Juhul kui punktide arv on alla 13 või kui mõni küsimustest sai hindeks 0 või 1, siis võib see viidata depressioonile. Proovige kahe nädala pärast uuesti, vahepeal aga lubage endale midagi ilusat.