Toivo Tänavsuu: Euroopa, auu, äratus!
Aasta tippsündmusel räägitakse, kuidas mobiliseerida väikseid ja keskmise suurusega firmasid Euroopa ühise tuleviku heaks. Mida teha, et see kant ärkaks heaoluuimast ja poleks enam majanduskasvu, konkurentsivõime ja innovatsiooni alal globaalne sabassörkija?
Sõna saab Euroopa Komisjoni kõige kõvem ettevõtlusametnik, hispaanlane Daniel Calleja Crespo. Me peame keskenduma tegudele rahvuslikul tasemel, tasandama ja vähendama bürokraatiat! Fokuseerima ja implementeerima! Lihtsustama administratiivset koormust ja ligipääsu finantsidele! Lihtsustama reegleid ja pingutama suurema dialoogi nimel, barjäärid kaotama!
Saalitäis rahvast, 99 protsenti bürokraadid, elab Crespo ettekandele kaasa. Kuulan ja mõtlen: millises reaalsuses ta küll elab? Kui sügavale paberite, määruste, direktiivide ja poliitikate sohu on ta mattunud? Kui Euroopa ettevõtluspoliitika kujundajate koorekiht suudab produtseerida vaid kompartei kongressidele iseloomulikku kantseliitlikku pläma, kas Euroopa majandusel on üldse mingit lootust?
Mõni päev varem viibisin sootuks rokkivamal seminaril koduse männimetsa keskel. Üks terve mõistusega Eesti tippametnik rääkis, et meie firmadel, kellest valdav enamik on Euroopa mõistes kirbusuurused, pole erilisi šansse liidu ühisturul läbi lüüa. Kõik kisuvad tekki enda poole. Igas riigis on omad reeglid, barjäärid, nõudmised. Proovigu keegi näiteks Poolas ettevõte käima saada! Vaene väikeettevõtja sureb enne ära, kui kõigest sellest suudab läbi hammustada. Mida teravamaks lähevad riikide sisemured, seda rohkem kaitstakse omi – oma ettevõtjaid, oma töökohti. Ettevõtluse edendajad vihkavad panku, sest need on ülbed ja vastutustundetud: valasid buumi ajal bensiini tulle, kuid kriisi tulles pidurdasid arengut. Näiteks Rootsis Uppsala regioonis otsitakse investoreid oma kogukonnast, jättes pangad mängust välja.
Aga kuidas Euroopa siis äri tegema innustab? Prantsusmaal on näiteks äriraadio, mis tutvustab kuulajaskonnale projekte ning otsib neile nii raha. Iirimaal, Leedus, Soomes jm panustatakse ettevõtlikkuse propageerimisele noorte seas, Poolas (kes tahab muide luua oma Silicon Valley) innustatakse 50+ vanuseid, Leedu rehabiliteerib ettevõtlusvõimaluste loomisega narkomaane, Kreekas ja Soomes ärgitatakse naisi firmasid looma...
Hakkan taipama, miks Eestis tekitab nii palju elevust Garage48 üritustesari, meie uue põlve äritegelaste “püha üritus”, millele astusin üle-eelmises Ekspressis saba peale, kaheldes sellisel kampaanialikul kujul ürituse mõttekuses. Sain nii, et suled lendasid. Igatahes tunnustus eestlastele: käivitada äriprojekte Euroopas 48 tunniga on täielik kosmos! Noored eestlased, minge äratage Euroopa üles!
