Tunde järgi tuleb õige valik
Esitlesid hiljuti esimesest hollandikeelsest eesti luule antoloogiast. Miks just luuleantoloogia ja miks just selline valik?
Ühele flaami kirjastajale õnnestus auk pähe rääkida, et peaks sellise antoloogia välja andma. See kirjastus tegeleb ainult luule kirjastamisega. Meil oli töörühm, kes tahtis tõlkida. Idee tekkis juba viis aastat tagasi Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhataja Ilvi Liive ja flaami kirjastaja ühisel ettevõtmisel. Töörühm koosnes kuuest inimesest. Valiku tegime abikaasa Marianne Vogeliga, tõlkisid ka Adriaan van der Hoeven, Theo van Lint, Frans van Nes ja Jan Sleumer.
Valida oli kahe variandi vahel – kas võtta Kristjan Jaak Petersonist kuni värskeima nimeni või teha väiksem asi, milles oleks esindatud ainult osa luuletajatest, kuid põhjalikumalt. Tegime valiku teise variandi kasuks. Valisime 10 luuletajat, igaühelt 15 luuletust. Ajaliselt sai valitud sõjajärgne periood. Miks just see või teine, see on isiklik ja subjektiivne. Vaatasime, kas autor meile istub või ei, kas teda on võimalik tõlkida või on see liiga raske. Ajapuuduse tõttu ei saanud kõiki autoreid võtta, kuigi ma põhimõtteliselt usun, et kõike on võimalik tõlkida. Näiteks mulle isiklikult meeldib Artur Alliksaar väga, kuid tema tõlkimine võtab väga palju aega. Loodetavasti sai valimik siiski esinduslik.
Kas tahaksid mingeid tõlkeid eriti esile tõsta?
Tõlgete kohta ma ei oska ise nii palju öelda, kuna olin rohkem vahemees, remarkide tegija ja ülevaataja. Väga isiklikud suhted olid siiski Viivi Luige ja Juhan Viidinguga, kuna nad on minu esimesteks kontaktideks eesti kirjandusega. Kui ma 22 aastat tagasi õppisin Helsingi Ülikoolis, tõlkisin Viidingu ja Luige luuletusi ja sestsaadik olen nendega ikka seotud. Rummo ja Kaplinski lihtsalt pidid sees olema. Nende puhul on mingi spetsiifiline sõnum, mis mulle isiklikult sobib. Veel Karl Ristikivi, kes on erakordne nähtus eesti kirjanduses. Mari Vallisoo oli avastus. Enne selle antoloogia tegemist ma ei teadnudki temast eriti palju. Lihtsalt võtsin, mis riiulis oli, lugesin abikaasale ette, tegime proovitõlkeid ja temagi ütles kohe, et see on midagi väga huvitavat, selle võtame kahtlemata. Triin Soomets noorema põlvkonna esindajana meeldis mulle. Täpselt põhjendada ma ei oskagi. Luule lugemine on mulle kui välismaalasele keeruline ja võtab aega. Loen luuletuse läbi ja umbes kümme teksti hiljem tundub, et seal eespool on midagi. Võib juhtuda, et neist üheksast vahepealsest ma päris täpselt aru ei saagi. Kui piisavalt palju jääb võrku, siis võtame. Triin Soomets on just selline. Mõne puhul ei jäänud piisavalt palju sõelale. See ei tähenda sugugi, et pole hea luuletaja. Lihtsalt mõni autor ei istunud, mõne puhul ma nagu aiman teda, aga ei julge tõlkida. Selline valikumeetod on minu meelest ainuvõimalik, tunde järgi tuleb valik lihtsalt õige.
Sa koostad eesti kirjanduse ajalugu. Vapralt üksipäini kirjutad ja see peaks saama 800-leheküljeline. Räägid ehk lähemalt?
See on minu ammune soovunelm. Olen nüüdseks eesti kirjandusega tegelenud rohkem kui 20 aastat. Mida rohkem ma sellega kokku puutusin, seda sagedamini tekkis mõte, et tahaks ka midagi sekka öelda, oma arvamust lisada. Muidugi puhtpraktiline põhjus on ka see, et käsiraamatuid eriti palju ei olegi. Lääne-Euroopa keeltes on väga vähe ja needki olemasolevad 3-4 eesti kirjandust käsitlevat raamatut on eestlaste kirjutatud ja hiljem eesti keelest tõlgitud. Mõtlesin, et tahaks seda teisiti teha, oleks hea, kui keegi väljastpoolt vaadates oma sõna sekka ütleks. Ja loomulikult tahtsin kirjutada moodsat käsiraamatut oma emakeeles, saksa keeles. Kirjastust otsides komistasin ootamatult ühe otsa, mis tegi ettepaneku, et kui selline asi üldse ette võtta, siis põhjalikult. Põhjalikkuse mõõduks osutus 800 lehekülge. Ehmusin küll ära, kuid väljakutse ahvatles ja nii kirjutasingi lepingule alla. Olen eesti kirjandust ülikoolis õpetanud, loengusarjad on koostatud, kätte on jõudnud aeg kõik korralikult üles kirjutada. Praeguseks olen umbes neljandiku või viiendiku valmis saanud. Töö käigus panen kogu aeg tähele, et just nii tutvun ma väga põhjalikult eesti kirjandusega, ja see just ongi õudselt huvitav.
