Sel nädalal lekkis meediasse Google’i tarkvarainseneri, bioloogiaharidusega James Damore’i põhjalik memo, kus ta arutleb, miks naised pole IT-maailmas ja juhtidena nii edukad kui mehed. Damore pakub välja, et osaliselt mängivad selles rolli naiste bioloogilised eripärad ja iseloomujooned. Näiteks, et naised töötavadki pigem loomingulises vallas ega roni nii ambitsioonikalt karjääriredelil üles. Ja et naised on emotsionaalsemad ja ärevamad kui mehed.

See mõtteavaldus keerutas kiirelt ja arusaadavalt üles suure pahameeletormi. Damore rõhutas veel, et kui soolistest erinevustest rääkimine on endiselt tabu, saab Google’ist kõlakamber, kus ideede mitmekesisust ei sallita (kõlakamber tähendab ruumi, kus ühesuguste arvamuste edasi-tagasi pallimine neid võimendab, teistsuguseid arvamusi seal ei tunnistata).

Ta lasti lahti. Damore’i vallandamine tekitas omakorda uue arvamuste laine, mis keerles ümber sõnavabaduse.

Sõnavabadust defineeritakse kui kodaniku õigust oma arvamusi ja veendumusi vabalt väljendada. Inglise kirjanik George Orwell on aga öelnud, et tõeline vabadus on õigus öelda inimestele seda, mida nad kuulda ei taha.

On ju hea, mugav ja pingevaba vahetada mõtteid inimestega, kes arvavad sinuga ühtemoodi. Kellega ei pea tuliselt vaidlema, oma seisukohti kaitsma, põhjendama ja läbimõeldult argumenteerima. Kes ütlevad sulle seda, mida sa tahad kuulda. Aga see, mida sa kuulda ei taha, ei kao ju võluväel ära.

Ideede mitmekesisust, eriarvamusi ja –meelsusi tuleb tunnistada ja nendega arvestada. Aga arvestada tuleb ka sellega, et sõnavabadusel on hind.

Nagu ei kadunud ära Damore'i seisukoht. Ta võttis sõna hellal teemal, mis suurel osal inimestest surub käed rusikasse ja kes ei tahagi kuulda, mida tal öelda on. Damore’i mõttekäik on vastuvõetamatu, eelkõige aga ebapopulaarne. Seda kinnitab ka see, et Google’i juhtkond ta vallandada otsustas.

Aga selliseid mõtteid mõeldakse ja selliseid vaatepunkte on. Damore’il on õigus: kui teatud teemade puhul on õigem arvata ühtmoodi ja teisest variandist ei tohi mingil juhul rääkida, siis ongi kõlakamber valmis. Igaüks elab oma arvamusmullis. Ja kaks vastandlikku mulli ei puutu kokku, samal ajal arvamus mulli sees aina kinnistub ja võimendub.

Ühel hetkel lähevad aga mullid katki. Suure pauguga nagu praegu.

Ideede mitmekesisust, eriarvamusi ja –meelsusi tuleb tunnistada ja nendega arvestada. Aga arvestada tuleb ka sellega, et sõnavabadusel on hind. Damore sai seda valusalt tunda. Aga seda said tunda ka kõik naised, kes tänu tema mõtteavaldusele hakkasid jälle mõtlema kõigele diskrimineerivale, mida neile elu jooksul öeldud on ja öeldakse ka edaspidi.

Google’i töötajad kardavad nüüd suud lahti teha. Äkki lekib ka meediasse või lastakse lahti. Ühe Google´i töötaja ehk googler´i Twitteri konto õhutabki juba kolleegide "tõelist palet paljastama" ja "nende elu ära rikkuma".

Aga just erinevate arvamuste ja vaatepunktide vaba vahetamine, analüüsimine ja mõistmine viib probleemide lahendamiseni.

Pingest ja painetest vabanemiseni. Või vähemalt sellele lähemale.