Üleskutse: lõpetage röövimine Tallinna veeäris!
Hästiinformeeritud ja nutikate härradena teate hästi, et Eesti rahvas elab palkade kärpimise ja töökoha kaotamise hirmus. Üha rohkem inimesi hoiab kokku toidu arvelt.
Vesi on elu alus. Tema tarbimisest ei saa inimesed loobuda.
Tallinnas on aga vesi muudkui kallinenud. Tallinna Vesi erastati talvel 2001. Sel ajal maksis kuupmeeter vett elanikule 8 krooni ja 30 senti, praegu aga 17 krooni ja 87 senti.
Tänavu tõusis hind jälle ligi 13 protsendi võrra.
Jah, teil oli õigus hinda tõsta ja teil on õigus ka tuleval aastal hinnale veel veidi juurde panna, kuid see ei lähe kokku õiglusega.
Vaadake meie ühiskonnas toimuvat avatud silmadega! Viimase jõulise sammu tegi president Toomas Hendrik Ilves, kes teatas sel teisipäeval soovist vähendada oma palka solidaarselt riigiametnikega.
Hinnatõusudest loobumine ja hindade alandamine pole häbiasi. Ka suurte firmade puhul. Ükski tarbija ei naernud EMT üle, kui firma hülgas kava viia kõneaja arvestamine üle minutipõhiseks.
Telekomisektor on hea näide alast, kus konkurents on hindu alla viinud. Tallinna Vesi on aga loomulik monopol. Meie kodudesse läheb vaid üks veetoru. Liiga kalli vee tõttu eestlased oma kodu vahetama ei hakka. Nad maksavad üha priskemad arved ära, kuid kiruvad teid. Seda te ju ei vaja?
Linn ja tema valitsejad on teisse uskunud ning teinud järelandmisi. Näiteks Tallinna Vee erastamise ajal kaheksa aastat tagasi lubasite 2006. aastaks ehitada 189,6 km uut kanalisatsiooni ja 45,3 km vihmaveekanalisatsiooni. Praegu on meil aasta 2009, aga need tööd on ikka veel lõpuni tegemata.
Küll aga võtsite juba aasta pärast erastamist Tallinna Veest aktsiakapitali vähendamise teel välja 479 miljonit krooni ehk isegi veidi rohkem, kui oli eelarves ette nähtud kõnealuse kanalisatsiooni ja vihmaveetrasside ehitamiseks.
Tallinlased vaatasid aastaid leplikult pealt, kuidas te firmast nõustamistasude abil ja dividendidena väga kobedaid summasid saite. Ka tuleval nädalal toimuval aktsionäride koosolekul tahate eraldada dividendide maksmiseks 230 miljonit krooni.
Kuid tundub, et mõõt hakkab täis saama. Küsimus pole mitte ainult Eesti Ekspressi paaris ajakirjanikus, kes peavad Tallinna Vee suuromanikke röövkapitalistideks. Ka 25 000 koduomanikku koondav Omanike Keskliit peab vee hinda põhjendamatult kõrgeks ning kaalub kohtu kaudu kahjutasu nõudmist. Hiljuti teatas rühm kodanikke Tallinna Vee aktsionäride klubi loomisest. Kuid see pole fänniklubi. Nende kodanike hinnangul peab veemonopol kandma sotsiaalset vastutust, mida Tallinna Vesi praegu ei tee.
Tallinlased uskusid, et Briti oskusteave teeb Tallinna Veest euroopaliku firma ja britid käituvad meiega samamoodi nagu oma kaasmaalastega Suurbritannias. Kui aga võrrelda Tallinna Vee ja tema suuromaniku United Utilitiesi viimaseid majandustulemusi, siis näiteks maksustamiseelse kasumi marginaal oli Eestis 50 protsenti ehk pool tuludest läks kasumiks, Inglismaal aga vaid 20 protsenti.
Ja armastatud linnapea Edgar Savisaar: Keskerakond võitis kümnete tuhandete tallinlaste südamed lubadusega vee hind kontrolli all hoida.
Linnapea Savisaar, aidake! Te oskate oma partneritega tõsiselt rääkida. Aeg on veefirma ette võtta ja röövimisele piir panna!
Tallinna Vee vastus Eesti Ekspressile
Täname Teid AS-i Tallinna Vesi tegevusele pühendatud tähelepanu eest ning sooviksime siinkohal vastata mõningatele Teie kirjas tõstatatud küsimustele.
Kohalike valimiste aastal on mõistetav, et kolmandikku Eestist teenindav infrastruktuuriettevõte on surverühmade huvipunktis. Kurb, kui huvirühmade õiguste kaitsmise sildi all valmistutakse populistlike rünnakutega valimiskampaaniaks ning konstruktiivse dialoogi asemel seatakse löögi alla oma tööd ausalt ja hästi tegevaid AS Tallinna Vesi spetsialiste. AS Tallinna Vesi ei saa oma tegevuse planeerimisel lähtuda valimisteaastast, erinevate huvirühmade poolsest õiglustunde tõlgendusest või populistlikest üleskutsetest. Vastutame iga päev 430 000 inimesele puhta joogivee tarnimise eest ning meid ümbritseva keskkonna hoidmise eest.
AS Tallinna Vesi enamusosalus müüdi aastal 2001 erastamiskonkursi võitnud parimale pakkujale, kelleks oli Briti-Prantsuse ühisettevõte International Water UU, kes maksis ettevõtte aktsiate eest 1,3 miljardit krooni. Eesti makromajanduslik keskkond oli kümnendi alguses märkimisväärselt sarnane praegusele majanduskliimale - ühiskond taastus majanduskriisi mõjudest ning mitmete ebaefektiivsete infrastruktuuriettevõte majandamine käis eelarveraskustes riigile ning kohalikele omavalitsustele üle jõu. Tallinlased maksid toona vee hinna eest 8 krooni ja 30 senti, kuid kulutatud raha eest said vastu teenust, mille puhul ei saanud kõnelda kvaliteedist ega jätkusuutlikkusest. Vee kvaliteet vastas 2001. aastal vaid 65% ulatuses nõutud normidele ning veekadude tase ulatus 35 protsendini, Tallinn kuulus ka Läänemere reostajate tippu.
Erastamise käigus võttis AS Tallinna Vesi kohustuse viia uute partnerite juhtimise all joogi- ning reovee kvaliteet pealinnas vastavusse enam kui 90 kvaliteedinõudmisega, mis määratleti nn. Teenustelepinguga, muutes Tallinna veefirma enim reguleeritud vee-ettevõtteks Baltimaades. 2009. aastaks on vee hind tõusnud 17 krooni ning 87 sendini kuupmeeri eest, kuid vastu saavad tallinlased 98% ulatuses kvaliteedinõudmistele vastavat kraanivett, lekete tase on viidud 17 protsendini ning Paljassaare reoveepuhastusjaama tehtud investeeringute tulemusena on Tallinn eemaldatud HELCOMi keskkonnalepinguga määratletud keskkonnaohtlike linnade nimekirjast. Veearved on endiselt väikseimad kommunaalkulud ning ei moodusta keskmisest leibkonna netosissetulekust üle 1,5 protsendi.
Ühtekokku on AS Tallinna Vesi omanikud investeerinud ligi 2 miljardit krooni, arvestades ka ettevõtte ostuhinda. Investeeringumahud on ületanud iga-aastaseid dividendimakseid ning ka mullu investeeriti 306 miljonit krooni võrkude laiendamiseks ning torustike rekonstrueerimiseks. Aastal 2001 kokku lepitud võrkude laiendamise kava sõltus ettevõtte ning Tallinna linna vahelistest kokkulepetest ning oleme kõigi nende aastate jooksul käitunud linnale võrdse partnerina, arvestades ka linna huvide ning võimalustega. Tallinna soovile vastu tulles lükatigi Tallinna kanaliseerimise projekti edasi ning jõuti 2007. aastal täna kehtivale kokkuleppele, mille kohaselt ehitab ja finantseerib AS Tallinna Vesi kõiki seonduvaid riske kandes aastatel 2008-2011 võrkude laiendamise programmi, mille kulud hüvitatakse ettevõttele kümne aasta jooksul.
AS Tallinna Vesi on tänu Tallinna börsil olemisele paljudest teistest ettevõtetest paremas positsioonis finantseerimisvõimaluste osas, sest edukas tegutsemine börsiettevõttena annab meile parema ligipääsu kapitalile, mida vajame stabiilsuse tagamiseks. Börsil noteeritud ettevõttena tuleb AS-il Tallinna Vesi vastata veelgi suurematele läbispaistvusnõuetele, kui teistel kommunaalettevõtetel. Aktsiate noteerimine Tallinna börsil aastal 2005 saigi teoks just selleks, et tallinlased saaksid osa ettevõtte edust. AS Tallinna Vesi aktsiad on konservatiivsed dividendiaktsiad. Samal ajal osutame kvaliteetset teenust ning meie teenuse hind on Eesti ülejäänud vee-ettevõtetega võrreldes keskmisel tasemel. Nende eesmärkide saavutamiseks peamegi üles näitama suuremat uuendusmeelsust ja efektiivsust.
Eesti suurima vee-ettevõttena, mis on hoolitsenud pealinlaste joogivee eest sajandeid, kanname lisaks vastutusele ka suurt teadmistepagasit - üle 300 töötajaga firmana koondame endas suuremat osa Eestis olevast veemajandusega seotud oskusteabest. Peame end kõhklemata oma valdkonnas kompetentsikeskuseks, mida täiendab veelgi ka strateegilise investori United Utilies poolt ettevõttesse toodud lisakogemus. Seda enam peame kummaliseks, et nimetatud oskusteavet arvestades ei ole AS-i Tallinna Vesi poole pöördutud seoses erinevate seaduseelnõude ettevalmistamisega või muude ettepanekute arutamiseks. Soovin siinkohal kinnitada, et me oleme valmis igakülgseks koostööks kõigi osapooltega ning me ei ole vastu regulatsioonialastele kõnelustele. Jagame siin kõik ühist eesmärki - luua professionaalne ning tasakaalustatud õiguslik regulatsioon kogu veesektori jaoks Eestis, mis arvestaks ka pikemaajalist perspektiivi ning kõigi vee-ettevõtete arenguvajadusi.
Lubame, et AS Tallinna Vesi on jätkuvalt efektiivne ning innovatiivne, sest ettevõte peab olema stabiilne partner tasakaalustamaks erinevaid sidusrühmi, kelle ees ta kannab vastutust.
Lugupidamisega,
Ian Plenderleith
Juhatuse esimees
AS Tallinna Vesi
