Valge mehe süü ja valge värv kunstis

Mida vähem räägitakse tänapäeval värvidest, värvustest, toonidest jms kunsti kontekstis, seda rohkem räägitakse nendest poliitika kontekstis. Näiteks valge. Mida tähendab „valge“ praegu? Kuidas mõjutab poliitiline sõnavara omakorda kunsti ja kunstiteaduse sõnavara?

Iowa ülikooli kunstiteadlane Sarah Bond tuli hiljuti mõttele, et marmor kui materjal kannab endas tänapäeval salakavalat poliitilist sõnumit, kuna ta on valge. Bondi sõnumist tehti laiatarbeartikkel ja video „Marmor aitas teadlastel antiikajalugu puhtaks pesta“ (loe: süüst puhtaks pesta). Milles asi?

Nimelt pani Bond tähele, et kunstimuuseumides eksponeeritud marmorskulptuurid taastoodavad ettekujutust, nagu oleks kõik antiikajaloo inimesed Euroopas olnud valgenahalised. Tegelikult elas antiikajal, nagu tänapäevalgi, külg külje kõrval palju eri nahavärviga inimesi. Ka museaalsed marmorskulptuurid olid algul polükroomsed ehk värvilised. Seda teooriat justkui kinnitab Hollywood, kes pani Julius Caesarit kehastama valge näitleja, ehkki ajaloolased usuvad Caesari olnuvat palju tumedama mehe.