Veera sünnipäev
Praegu akadeemilist puhkust veetva kunstitudengi Veera sünnipäev on suve keskel ja ta otsustas seda tähistada pikniku vormis, maalilise Männiku karjääri kaldal. Mingis nii-öelda põhilises paigas, mida kõik nagu elementaarsest tarkusest teadma peaks, aga ma isiklikult polnud sinna varem sattunud.
Kutsusin teejuhiks elukunstniku vabaeriala viljeleva sõbra Tuutu, kelle paljaste jalgade otsas olid siis sandaalid ja peas võilillepärg. Hiljem keegi kommenteeris internetis üht sünnipäevafotot, et kui ma ei eksi, siis tagaplaanil seisab Jeesus. Keegi vastas, et jah, ta ilmutas ennast meile tol õhtul.
Veera ise peab end enda sõnul pigem multifilmitegelaseks kui pärisinimeseks. Kinkisin talle Joy Masoffi mahuka populaar teadusliku teose "Väkk! Vastikute asjade entsüklopeedia", mis muu hulgas mõtestab tatti, roojamist ja oksendamist. Ma igaühele poleks julgenud seda kinkida, aga uskusin Veerat mitte solvuvat. Ja ega ta solvunudki, kingitus tegi tal hoopis tuju heaks ja rõõmsaks ja lõbusaks.
Sünnipäevapeole oli kohale tulnud värvikirev seltskond, nii umbes paarkümmend inimest. Üks värvikas noormees kommenteeris mulle, et jah, homoseksuaalide kontsentratsioon on siin kõvasti suurem kui heterote oma. Et nagu harjumuspärane vähemus on muutunud enamuseks ja vastupidi. Ise tundus ta samuti esindavat pigem seda tolle õhtu enamust. Või hoopis biseksuaalsust, ühtaegu vahepealset ja ühendavat? Aga ega täpselt ei tea ja vast polegi nii tähtis teada, peaasi, et lõbus oleks. Aeg-ajalt käidi väiksemate kampade kaupa metsa vahel.
Värvikas noormees Aivo, kellega ma juba varem olin tutvunud, iseloomustab internetis ennast nii: "Mind erutab see, kui inimesed vihkavad mind mu tõusikliku suhtumise pärast ... Tahan vana paksu naist võrevoodis, kes on haiglaselt vaimustunud kanamunadest... Ja seda ainult söömise eesmärgil..." Aivole meeldib kanda huvitavaid riideid, päikseprille ja erinevaid soenguid. Ühe soengu puhul märkis Veera sõbranna Liisa, samuti kunstitudeng, et Aivo meenutab kahtlaselt seda vanalinna-onu. Ta pidas silmas Jüri Kuuskemaad.
Veera sünnipäevapeol kohtusin noore produktiivse rõivadisaineri Kristiinaga, kellele rääkisin nii: "Ma näen sind vist suhteliselt esimest korda, aga ma olen kindel, et sa oled mulle eluaeg meeldinud." Kristiina vastas, et siin pole midagi nii väga imestada, et tänapäevase elutempo juures käivadki asjad kiiresti. Soovitasin tal minu jaoks edaspidi aega võtta, aga ta vastas, et võtta saab siis, kui on kusagilt võtta.
Järgmisel õhtul helistasin Veerale, et kuidas läheb ja et kas järelpidu kestab mingil viisil edasi. Veera rääkis, et nad on parajasti koos Aivoga loomaaias ja et tema sõidutab Aivot mingi käruga loomapuuride vahel ringi. Ma ei saanudki aru, et kas ostukäruga või mingi spetsiaalse loomaaiakäruga. Igal juhul tundus olevat lõbus.
Jah, noored ambivalentsed ja bipolaarsed kunstiinimesed suudavad üllatada. Nad on võimelised nii paljuks erinevaks. Veera, Nadežda ja Ljubov - Usk, Lootus ja Armastus.
