Valimislubadused olid kõigil ühesugused. Eriti igatseti luua uusi lasteaiakohti. Ikka sadade või lausa tuhandete kaupa. On täiesti arusaamatu, kuidas see jõuline beebibuum meedial kahe silma vahele on jäänud.

Tegelikult on üha uute lasteaedade rajamine jätkusuutmatu ja nõme idee. Võtame võrdluseks Hiina, kus 1980. aastatel kehtestati jõuline sündivuse piiramise programm, mitte ei hakatud riiki lasteaedadega üle ujutama. Tagajärjed on vastavad: Hiinast on saanud üks maailma edukaima majandusega riike, Eesti jätkab masendavat allakäiku. (Seda muidugi juhul, kui rahva sigivus on tõesti nii pöörane nagu poliitikute meelest.) Meie majandusliku edu võtmeks on steriliseerimise soodustamine ja täiendav maksukoorem lasterikastele peredele, mitte absoluutselt ebarentaabli sotsiaalsfääri paisutamine ja nende 45 000 nälgiva Eesti lapse toitmine, kelle eest Tanja Mihhailova ühes teleklipis seisab.

Ainsana julges vastuvoolu ujuda Edgar Savisaar, kes Tallinna linnapeakandidaatide debatis ETVs ütles umbes nii, et lõpetaks nüüd natukeseks selle lasteaiamöla. Valijad tasusid talle julguse eest vääriliselt.

Teine üksmeelne kisakoor, milles jälle Savisaar teistest Tallinna – ja ka Tartu – linnapeakandidaatidest eristus, lubas: “Teeme teed ja tänavad korda!” See on sama elementaarne kui lubadus ennast iga päev kammida või nina ainult taskurätikusse nuusata. Teed ja tänavad peavad kogu aeg korras olema, muidu ei saa neil ju liigelda.

Just nagu meil polekski probleeme, mis peaksid nii kohalikke võime kui valijaid erutama. Näiteks lusitaania teetigu – suur ja hirmus limukas, kes sööb ära kõik teised teod ja kogu muru takkapihta. Nagu ETV “Ringvaade” näitas, levib see võõrliik Eestis aina laiemalt. Kas keegi lubas: “Hävitame omavalitsuse territooriumil lusitaania teeteo!”? Ei. Ja ei lubanud sellepärast, et see oleks olnud konkreetne lubadus, mille täitmist on lihtne kontrollida.

Ainus helgem hetk kõigis kampaaniates kokku oli Eerik-Niiles Krossi sünge, otsekui vanast Ameerika gangsterifilmist või vesternist võetud portree, mis veel mitu päeva pärast valimisi lehekioskite vitriinidelt lapsi ehmatas. Paraku jäi seegi lahendus poolikuks. Portree alt puudus gangsterifilmide klassikaline kiri “WANTED!” (Veel parem muidugi “Wanted dead or alive”). Iseenesest pole see ju raasugi solvav, linnapeakandidaadi aspektist pigem austav. Aga tekst jäi lisamata ning IRL Tallinnas ilma vähemalt kolmest mandaadist. Interpoli kodulehekülg parandas portree puudujäägi omal algatusel.

Vaesel ajal asi seegi.