Vello Mäss : Salme laevaleid on peatükiks Läänemere merendusajaloos
Purjelaev saab sõita erinevatest suundadest puhuvate tuulte jõul sirgetel kurssidel ja väikese triivinurgaga ainult juhul, kui laeval on kõrge vertikaalkiil. Selle puudumisel on laev suure triivinurga tõttu tuule suunast suures sõltuvuses.
Väga oluline on laeva põhja kuju. Sellest oleneb laeva stabiilsus ja võime mitte ümber minna ka tugevas külgtuules.
Loomulikult peab purjelaeval olema mast ning alus (mastikand) selle toetamiseks ning tuule jõu ülekandmiseks laeva kerele. Mastikanna olemasolu on vastuvaidlematu argument. Kui see tähtis detail on laeva keskosa läbinud kaablikraavi kaevamise tõttu hävinud, nagu nii näib, võime kategoorilise hinnangu andmisel laeva tüübi kohta jääda hätta.
Kui tegu on purjelaevaga, oleks see esimeseks Läänemerest leitud purjelaevaks üldse. See oleks ülitähtsaks leiuks nii Läänemere kui üldise meresõidu ajaloo seisukohast hinnates.
Lõuna-Norrast leitud Kvalsundi matuselaeva (7. sajand) peetakse Norra ja kogu Skandinaavia purjelaevanduse alguseks, olles viikingilaeva tüüpi aluste esimeseks näidiseks. Kvalsundi laevast järgmised Norrast leitud purjelaevad kuuluvad hilisemasse ajajärku, Osebergi laev 9. sajand ning Gokstadi laev 10. sajand.
Tänaseks on viikingilaevu leitud üsna arvukalt nii Taanist, Rootsist, Norrast kui Soomestki, kuid kõik nad kuuluvad 11-13. sajandisse.
Kuidas kõik toimus?
Võimalusi on mitmeid, kuid minu isiklik veendumus on, et Salme väina kaldal said kokku kaks või enam sõjalaevadel tulnud skandinaavlastest saagitsejate, mitte kaubitsejate seltskonda. Oli ju Salme väin erakordselt sobivaks laagri- ja puhkepaigaks Läänemere ja Liivi lahe vahel. Selliseid röövilaevu ilmus siiamaile nii enne kui pärast aastat 750, küll Rootsist, Taanist, Norrast ja Islandiltki. Ilmselt läks saagitsejate vahel tapluseks. Tol ajal polnud rahvustundele kohta. Tähtis oli saak. Kardan, et kohalikel elanikel puudus sel ajal võimekus hästirelvastatud skandinaavlaste hävitamiseks ning motivatsioon nende surnukehade kombekohaseks matmiseks.
Salme esimene ja teine laev kuulusid oma mereomaduste poolest erinevatesse klassidesse. Ilmselt ei tulnudki nad koos. Suurem tuli kaugemalt, üle mere, väiksem sõudelaev vast hoopis lõuna poolt, piki Kuramaa randa? Asusid ju sealmail, Läänemere idapoolsel kaldal, rootslaste tugipunktid.
Selline hulk mehi - ligi 40 - 17,5 meetri pikkuses laevas näitab, et tuldi sõjaretkele ja tuldi kaugelt. Juhul, kui ei saanud purjetada (tuulevaikus, vastutuul), pidid mehed tegema tööd aerude taga. Sel juhul vajasid sõudjad ka vahetust.
Kindlasti olid laevnikud eliitmehed. Pikale sõjaretkele minekuks valiti parimad, hea relvastuse ja suurte kogemustega. Osa neist kuulus kindlasti ülikute hulka.
Vello Mäss on allveearheoloog, Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teadur
