Villu Zirnask: Kompromisside maks
Belgia, mille ettevõtte tulumaksumäär 33,99% paneb ilmselt rahulolevalt mõmisema iga sotsi, ajalehes Le Soir oli paari päeva eest juttu ettevõttest ArcelorMittal Finance, mis on maailma suurima terasetootja nn sisepank. See Belgias registreeritud ettevõte teenis 2008.–2011. aastal 5,8 miljardit eurot kasumit. Arvate, et Belgia riik sai sellest kasumist mõne miljardi endale? Kaugeltki mitte – ArcelorMittal maksis maksu vaid korra, 2008. aastal 81 miljonit eurot, mis teeb perioodi 2008–2011 tegelikuks maksumääraks 1,4%.
Belgia maksusüsteemis on rakendatud moodsat seisukohta, mille järgi tulumaks peab kohtlema laenu- ja omakapitali võrdselt. Kui enamikus riikides on kasumist lubatud maha arvata vaid intressikulu, siis Belgias saab maha arvata ka omakapitali arvestusliku hinna. Kuna ArcelorMittal Finance on „hüperkapitaliseeritud” ettevõte, siis tohtis ta nelja aasta jooksul kasumist maha arvata 5,6 miljardit eurot.
Tavaliselt levinud omakapitali-laenukapitali vahekorra puhul peaks Belgia ettevõtete reaalseks maksumääraks kujunema 24–27%. Ometi oli ettevõtte tulumaksu osakaal Belgia maksutuludest 2011. aastal ainult 6,8%, mis on küll rohkem kui Eesti 3,8%, aga mitte tohutult palju rohkem. Mõlemast rohkem (ligi 10% riigi maksutuludest) kogus ettevõtte tulumaksu Iirimaa, kus maksumäär on ainult 12,5%.
Ettevõtte kasum ei ole Eestis päris tulumaksuvaba – kasumi jaotamisel tuleb maksu maksta 21% ja ettevõtjatel tekib aeg-ajalt ikka soov või vajadus kasumit ettevõttest välja võtta. 2011. aastal olid Eestis kõige suuremad ettevõtte tulumaksu maksjad rohkem kui 250 töötajaga firmad, nendelt tuli üle kolmandiku maksulaekumisest ehk 57 miljonit eurot. Tubliduselt järgmised olid 1–9 töötajaga ettevõtted, 46 miljoni euroga.
Oletame, et Eestis kehtestatakse tulumaks jaotamata kasumile, mis tõstab nende maksukoormust. Kui paljud neist ettevõtetest hakkaksid siis otsima võimalusi, et maksu vältida? Suurettevõtetel on selleks üle keskmise head võimalused.
Kuigi maksuametil (ja mitte ainult Eesti omal) on terve must nimekiri maksuvabadest ja madala maksumääraga territooriumidest, kuhu tehtud väljamaksed satuvad automaatselt maksuametnike eritähelepanu alla, on maksude optimeerimise võimalusi endiselt palju.
Armutu konkurents
Teatud juhtudel tasub punuda skeeme näiteks Hollandi kaudu, mis pealtnäha on oma 25% ettevõtte tulumaksu määraga kena „valge” riik. Tegelikult aga on Holland paljude riikide maksukogujatele pinnuks silmas. See riik on kaaperdanud ka Eesti maksutulusid (meenutage 2007. aastal lõppenud Tõnis Paltsi ja Toomas Peegi võidukat kohtuskäiku maksuametiga AS-i Levicom müügist saadud tulu küsimuses). Hollandi ajaleht De Volkskrant kirjutas möödunud nädalal, et maailma sajast suurimast ettevõttest 91 suunas 2011. aastal läbi Hollandi kokku vähemalt 57 miljardit eurot, neist vähemalt 60 ainult maksupõhjustel. Hollandi maksundustööstuses töötab tuhatkond inimest ja riik sai sellest 2011. aastal maksudena tulu ligikaudu miljard eurot.
Ettevõtte tulumaks on kompromisse nõudev maks, kui riigi eesmärk on peale põhimõttekindluse demonstreerimise ka võimalikult palju maksutulu teenida ja majanduse arengut soodustada. Enim kasumit teenivate ettevõtete-maksumaksjate pärast käib maailmas tihe konkurents. Eestis on ettevõtte tulumaksu teemast seni räägitud põhiliselt ahnuse- ja kadeduspõhiselt, aga põhjalikke prognoose, kui palju üks või teine ettevõtte maksustamise variant võib maksutulusid juurde tuua või ära viia, ei ole keegi teinud. Et ka praegune süsteem toimib päris korralikult, siis ei olegi suurt mõtet prognoose enne teha, kui saab selgemaks, kui kiiresti hakkab astuma „elevant ruumis” ehk Euroopa Liidu ettevõtte tulumaksu ühtse maksustamisbaasi idee.
