Vaadake, kui kallis, imestas ta – 3,49 eurot ühe kapsaõisiku eest!

Foto ajas leedulased raevu. Miks peab köögivilja eest nii palju maksma? Tõsi, kuskilt ei paista, kui palju skandaalne lillkapsas kaalus, sest Maxima müüs neid Leedus tüki- ja mitte kilokaupa.

Vaid paar kuud varem oli Leedus võetud liti asemel kasutusele euro. Riigijuhid raiusid kui rauda, et see toiduhindu ei mõjuta. Kuigi rahvas nägi, et hinnad tõusevad kiiresti nagu pärmitainas soojas köögis.

Ruta foto oli hea tõestus – vaadake, hinnad tõusevad ikka küll. Vaid mõni päev varem oli lillkapsas
USKUMATU AVASTUS EESTIST: Eestit külastanud lugeja saatis Leedu Delfile foto hirmkallist lillkapsast, mis maksis üle kümne euro.
Leedu Maximas maksnud 2,15 eurot tükk. Fotot jagati, kommenteeriti, üsna pea loodi protestiks sotsiaalmeedia gruppe, kus jagati kaupade hindu üle maailma. Keegi pildistas kolm korda odavamat lillkapsast Inglismaal. Rahvast kutsuti üles kolm päeva protestiks poes mitte käima, samal ajal jagasid piimafarmerid solidaarsusest Vilniuses tasuta piimatooteid.

Üks Eestit külastanud leedulane saatis kodumaa Delfisse Selveris tehtud foto lillkapsast, mille eest ta maksis 10,80 eurot, kilohinnaks 7,39. Selle eest oleks Saksamaal saanud paari tenniseid. Moldovas oleks kümne euroga saanud maha pidada elu parima peo.

Selveri lillkapsas oli Maxima omast mitu korda kallim. Ainult et eestlased pistsid kapsad korvi, ei teinud teist nägugi. Kui kümme, siis kümme.

Eestlased pole väga usinad meeleavaldajad. Kommentaariumides võime kiruda, aga tänavatele marssima ei lähe. Meie riigijuhid võiksid oma kodanikke vahel selle eest kiita. Taanlased näiteks demonstreerivad sadu kordi aastas.

Ent finantsnõustamisfirma omanik Peeter Piho korraldas üksi mässu – eestlase moodi, arvuti tagant lahkumata. Piho pildistas lillkapsast Selveris ja postitas samuti foto Facebooki. Nii hakkas ta iga natukese aja tagant tegema.

„Leedus olla revolutsiooniline situatsioon, kuna lillkapsas maksvat üle 3 euro. Meil tundub millegipärast veel rahulik. Pilt just praegu Viimsi Selverist,” kirjutas Piho esimeses sissekandes.

Kuu aja pärast postitas Piho kapsafännidele hea uudise: „Lillkapsa mull lõhkes ja turg kukkus kokku, hind 3 nädalaga miinus 68%. Nüüd oli hinnaks vaid 1,89!”

Juuni lõpus ilmus tema Facebooki seinal foto tühjast lillkapsakorvist, hinnasildil kirjas 1,29. Piho kirjutas: „Hind küll on, kuid kaup on otsas! Kas on see märk eesootavast tõusust või paisatakse uus kaup turule ja korrektsioonile järgneb langus?”

HOOAEG LÄBI, HIND TÕUSEB: Novembris maksis lillkapsa kilo 2.49.
Piho pildistatud lillkapsad olid peamiselt pärit Prantsusmaalt, mõned Eestist ja Poolast.

Novembris postitas Piho viimase lillkapsateemalise teate. Ta ütleb, et hind langeb ja tõuseb, loogikat on raske leida. „Selge on ainult see, et keegi kuskil teenib selle pealt raha,” võtab Piho pool aastat kestnud uurimustöö kokku.

Teenisidki. Nendeks olid prantslased. Eelmisel aastal ei suutnud Hispaania talunikud põua tõttu lihtsalt piisavalt lillkapsast toota. See andis prantslastele võimaluse hindu üles kruttida.

Prantslased ja hispaanlased on Euroopa Liidus suurimad lillkapsa tootjamaad. Eriti hästi oskavad aga Brüsselis lobistamas käia just prantslased, kellel on seal tugevad esindajad.

Kui prantslased ei suuda kogu oma kaupa maha müüa, teevad nad Euroopa Komisjonile ettepaneku mujalt importimist piirata, selgitab majandusteadlase Ivar Raig. Mis siis, et mujalt oleks kaupa odavam sisse tuua. Eestisse näiteks Ukrainast, Hiinast ja Lõuna-Venemaalt.

Nii peamegi leppima kallima kaubaga, kuni Euroopa hiigelriikides põllud tühjaks korjatakse ja komisjon mujalt kaupa sisse laseb. Põua ajal haarasidki Ukraina talunikud kärmelt võimalusest ja hakkasid kaupa Poola müüma. Kui leedukad nägid, et naaberriigis müüakse odavamat lillkapsast, ajas see neid veelgi enam marru.

Kui kõrgeks peab Eestis lillkapsa hind tõusma, et eestlasi vihale ajada?